Mihkel Kangur: energianäljas maailm

Vajaduse rohepöörde järele on tinginud ennekõike senise energiamajanduse jätkusuutmatus. Foto: Shutterstock

Kui paadi põhjas on auk, siis ei piisa suuremast hauskarist, et uppumist vältida. Me võime luua üha nutikamaid lahendusi, et keskkonnamuutustega toime tulla, kuid ilma keskkonna kahjustamise lõpetamiseta pole neist pikemas perspektiivis suurt kasu. Meil on olemas tehnoloogiad ja lahendused elukorralduseks, mis vajab vähem energiat. Nende ulatuslikku rakendamist takistab vaid meie enda tõrksus ja hirmud.

Valimised on läbi ja rohepöörde mõiste kasutamine taas aktsepteeritud. Tihtilugu, kui jutuks tuleb rohepööre, kandub jutt autodele. Kuna sisepõlemismootoriga autode asendamiseks elektriautodega pole maakeral piisavalt ressursse, siis peetakse seda piisavaks tõendiks selle kohta, et rohepööre on utoopiline ja teostamatu idee. Autokesksus peegeldub väga selgelt meie ühisruumis, linnade ja teede disaini on alati põhjendatud autode arvu kasvuga. Isetäituva ennustusena selliselt autode arvu kasv ka saavutatakse.

Loomulikult on rohepööre märksa enam kui naftatooteid põletavate autode asendamine elektriakude toel liikuvatega. Rohepöörde keskseks küsimuseks on meie vajadused ja nende rahuldamise viisid. Auto olemasolu pole meie vajadus. Meil on vaja lahendada igapäevaselt oma elu logistilisi väljakutseid ja teatud juhtudel on auto selleks päris hea abivahend. Kuid vahendil ei tohi lasta eesmärgiks muutuda. Auto ostmine on justkui sümbol vaesusest väljumise kohta. Mitte ainult Eestis, vaid ka kõikjal maailmas. Autostumine oleks justkui majanduskasvu eelduseks, kuigi tegelikult on tegu majanduskasvu negatiivse kõrvalmõjuga. Jõukuse kasvades kasvab isu autode järele.

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (42)