Mihkel Kangur: kilekoti asendamine paberkotiga ei lahenda probleemi

Foto: Shutterstock

Loomulikult ei pööra keskkonnakollapsist taastumise teele temperatuuri alandamine ministeeriumihoones ühe kraadi võrra. Et tagada transpordi-, energia- ja tootmissüsteemide jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis, peab üldine tarbimine vähenema. See on palju odavam lahendus kui tehnoloogiline asendus. See nõuab vaid arusaamist, mis on meile vajalik ja mis on meie tahtmine. Mida me vajame õnnelikuks eluks, pole raha eest nagunii võimalik hankida. 

Üle väga pikkade aastate on tavameediasse jõudnud käsitlused kokkuhoiust. Meie üldisesse pideva kasvu võimalikkusesse uskuv majandusunelm on saanud mõrasid tekitavaid lööke inflatsioonist ja energiakandjate hinnakasvust. Kuigi praeguse olukorra kujunemine ei oleks tohtinud olla kellelegi uudis, on imestust siiski palju.

On ju rahvusvaheliselt kokku lepitud, et kasvuhoonegaaside tekitamist hakatakse üha kõrgema hinnaga karistama. Selle vajadusest on teadlased rääkinud juba üle sajandi ja 1997. aastal Kyotos kliimakonverentsil nii kokku lepiti. Kuna globaalsete keskkonnamuutustega toimetulek nõuab ühist arusaama ja pingutust, siis peavad riigid selleks omavahel kokku leppima ja neid kokkuleppeid ka täitma.

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (31)