Võib-olla oleks isegi kohane kraadi võrra kangemalt väljenduda: “nurjatud valikud”. Või siis “eksistentsiaalsed, olla või mitte, valikud”. On kaks võõrsõnalist mõistet, mis valikute juurde kuuluvad: dilemmad ja trilemmad. Esimeses seistakse kahe, teises kolme, üksteist välistava valikuvõimaluse ees.
Eelmises loodimises (“Eesti kultuuri seitse momentumit”) käsitlesin järelevaatavalt eesti kultuuriloo suuri murranguid, toetudes Juri Lotmani kultuurisemiootiliste “plahvatuste” teooriale. Rõhutasin, nagu on teinud seda Lotmangi, et iga niisugune murrang sisaldab valikuhetke (resp lahknemispunkti), millest ühe teostumine kujutab endast nagu rongi suunamist uuele rööbasteele, mille sihtkoht on põhimõtteliselt ennustamatu. Tagantjärele leitakse õigustus, et tehtud valik oli paratamatu, õige, st võidule viiv, või siis kohanetakse olukorraga.
