Olen viimasel ajal palju mõelnud, et kui lähedane eestlane loodusega ikkagi on. Sellest inspireerituna jagasin sotsiaalmeedias lihtsaid tõdesid sellest, kuidas loodusega paremini ühele lainele saada. Endale tundusid need mõtted isegi absurdselt lihtsad ja kartsin, et kas lugeja neid tõsiseltki võtab. Seda suurem oli minu üllatus, kui postituse kommentaarium läks kihisema.
Mõni tänas, mõni arutles kaasa, mõni jagas oma kogemusi. Äkitselt tabas mind mõte, et oleme oma linnaelusse sedavõrd kapseldunud, et meie suhtes loodusega polegi enam midagi iseenesestmõistetavat. Tervisesport ja kogutud sammud loodusradadel on küll loomulik osa meie elust, kuid seal on veel midagi, milleni inimene sageli ei küündi.
Romet Vaino
Romet Vaino kulgeb viiel meelel läbi nelja aastaaja üle kodumaa maastike. Selline teadlik looduses liikumine pakub suurel hulgal märkamisi nii inimpsüühika kui looduse enda kohta. Tema igakuine kolumn pakubki vahetuid emotsioone ja mõtteid loodusest ning käib ühte sammu loodusliku aastaringiga. Loe artikleid (78)
