Olen viimasel ajal palju mõelnud, et kui lähedane eestlane loodusega ikkagi on. Sellest inspireerituna jagasin sotsiaalmeedias lihtsaid tõdesid sellest, kuidas loodusega paremini ühele lainele saada. Endale tundusid need mõtted isegi absurdselt lihtsad ja kartsin, et kas lugeja neid tõsiseltki võtab. Seda suurem oli minu üllatus, kui postituse kommentaarium läks kihisema.
Mõni tänas, mõni arutles kaasa, mõni jagas oma kogemusi. Äkitselt tabas mind mõte, et oleme oma linnaelusse sedavõrd kapseldunud, et meie suhtes loodusega polegi enam midagi iseenesestmõistetavat. Tervisesport ja kogutud sammud loodusradadel on küll loomulik osa meie elust, kuid seal on veel midagi, milleni inimene sageli ei küündi.
20 aastat tagasi võinuks soovitada, et kui tahad loodusele lähemale, tõmba saapad jalga ja mine metsa. Mulle näib, et täna see enam ei toimi. See on inimesele ju võõras keskkond ja kui pole radasid ka ees, siis mida selle kogemusega peale hakata? Loodusesse minek ja maastikul tekkiv looduskogemus pole enam iseenesestmõistav. Minu arust on loomulik, et see, kuidas inimese kogemusi looduses lahti mõtestatakse, ongi ajas muutuv. Ma ei tea, kuidas ja kui palju käsitletakse tänases haridussüsteemis inimese suhet loodusega, kuid see ei saa käia samamoodi nagu see oli 20 või 30 aastat tagasi. Lähtepunkt on hoopis teine. Lapsed sirguvad betooni ja klaasi vahel, mitte väikelinnas või talupidamises. Ühest küljest on tähenduslik side loodusega vajalik inimese enda heaolu silmas pidades. Teisest küljest on suurem tõenäosus, et inimene hoiab seda, mis tema jaoks oluline. Tänased keskkonda kahjustavad otsused riiklikul tasandil näitavad ilmekalt, et kuskil on jäänud suur lünk sisse. Seesama lünk kajab vastu ka poliitikute sõnavõttudest, mis peegeldab nende äärmiselt madalat ökoloogilist kirjaoskust.
Romet Vaino
Romet Vaino kulgeb viiel meelel läbi nelja aastaaja üle kodumaa maastike. Selline teadlik looduses liikumine pakub suurel hulgal märkamisi nii inimpsüühika kui looduse enda kohta. Tema igakuine kolumn pakubki vahetuid emotsioone ja mõtteid loodusest ning käib ühte sammu loodusliku aastaringiga. Loe artikleid (62)
