Mis muudab mõned mehed ihneks ja teised ääretult heldeks? Näiteks, mis motiveeris Bill Gates’i tegema 28 miljardi eest kingitusi samal ajal, kui paljud teised tema staatust jagavad meesterahvad hoiavad oma varadel piinliku täpsusega silma peal?

Uued tõendid paljastavad üllatava vastuse. Meeste heldemaks muutmisel piisab vaid naissoost perekonnaliikmete olemasolust, sealhulgas isegi imikute omast.

Teadlased Michael Dahl, Cristian Dezso ja David Gaddis Ross uurisid heldust ja seda mõjutavaid tegureid provokatiivses uuringus. Nad uurisid, miks mõned ülemused maksid oma alluvatele rohkem palka kui teised. Uuring viidi läbi rohkem kui 10 000 Taani firmas, mida juhtisid mehed ning palganumbreid uuriti kümne aasta pikkuse perioodi vältel.

Huvitava faktina võib välja tuua, et mehed maksid pärast isaks saamist oma alluvatele vähem palka. Keskmiselt maksti pärast lapse saamist alluvatele aastas 100 dollarit vähem. Meessoost ülemuste puhul on üpriski tavaline, et lapsevanemaks saades tekib neil  soov pere eest hästi hoolitseda ja seda tehakse tihtipeale oma töötajate arvelt.

Kuid selles loos on ka konks. Uurides saadud andmeid täpsemalt, avastas professor Dahl, et et erinevused palga maksmisel olenesid sündinud lapse soost. Palgad kahanesid pärast poja, kuid mitte pärast tütre sündi.

Tütred muudavad isa ilmselt hellemaks ja äratavad neis hoolitsevad omadused.

Tütarde juukseid harjates ja neid tantsutundidesse viies muutume me hellemaks, kasvab empaatiavõime ja hakkame rohkem märkama teisi enda ümber.

On isegi olemas uuring selle kohta, et Ameerika võimuesindajad, kellel on tütred, hääletavad palju liberaalsemalt. Sama kehtib ka Inglismaa meessoost hääletajate kohta, seda just eriti seoses reproduktiivsust reguleerivate seaduste ja referendumitega. Isa võtab üle oma pere naiste eelistused – nii väidavad uurijad Andrew Oswald Warwicki ülikoolist, Nattavudh Powdthavee York’i ülikoolist. Meessoost juhtide jaoks võib selline empaatiavõime tähendada suuremat lahkust töötajate suhtes ning kaob kiusatus nende palka vähendada.

Kas on võimalik, et beebitüdrukute lähedus annab tõuke olemaks helde? Lisauuringud viitavad, et see tõesti on nii ning selle tagamaad ulatuvad isegi kaugemale. Näiteks professor Paul Van Lange uuris, mis muudab inimesi heldeks ja lõi koos oma kolleegidega selleks mängu, mille käigus enam kui 600 inimest tegid valikuid oma varade võõrastega jagamise kohta. Osalejad sai valida järgmiste variantide vahel:

• Sina saad 25 $ ja sinu kaaslane saab 10 $.
• Sina saad 20 $ ja sinu kaaslane saab 30 $.

Esimene valik on isekas, sest jätad enamiku rahast endale. Teine valik on heldem, sest kaotades ise vaid 5 dollarit, suurendad oma kaaslase sissetulekut 20 dollari võrra.

Mängijad olid oma valikutes väga järjekindlad kõigis üheksas mänguvoorus. Tulemused näitasid, et mängijatel, kes valisid teise variandi, on rohkem vendi-õdesid. Suuremates peredes kasvanud inimesed on harjunud jagama ning see muudab nad heldemaks.

Kuid ka seekord oli sugu oluline. Teise variandi valinud inimeste hulgas oli 40 protsenti neid, kellel oli õde. Samal ajal ei mänginud vendade arv katse tulemustes mingit rolli. Professor Van Lange meeskond viitas veel ühele uuringule, mille kohaselt veedavad need isad oma lastega rohkem aega, kellel on endal õed.

Kasvades üles koos õdedega, on mehed suurema tõenäosusega täiskasvanueas helded.

Sotsiaalteadlased usuvad, et õdede kaastundlik ja emalik käitumine kandub üle nende vendadele. Psühholoog Alice Eagly Northwesterni Ülikoolist viis läbi uuringu, mis tõestas, et naised on lähisuhetes heldemad ja abivalmimad kui mehed. Võib-olla tunnevad poisid, et nad on loodud oma õdesid kaitsma. Professor Eagly väidab, et suure tõenäosusega abistavad mehed naisi, mitte teisi mehi.

Mõned heldeimad mehed maailmas on tunnistanud oma naiste mõjuvõimu nende üle. Kakskümmend aastat tagasi, kui Bill Gates oli saamas maailma rikkaimaks meheks, keeldus ta loomast heategevusfondi. Tal oli plaan veerand sajandit oodata, enne kui oma raha ära hakkab andma, kuid muutis juba järgmisel aastal meelt. Vaid kolm aastat hiljem säras ta Ameerika kõige heldemate filantroopide nimekirjas kolmandal kohal. Vahepeal oli temast saanud tütre isa.

Gates on öelnud, et tema ema Mary ja naine Melinda on tema valikuid suuresti mõjutanud. Oma kõnes Harvardile ütles ta: „Mary tõukab mind alati teiste heaks rohkemat tegema.“ Pöördeline hetk saabus 1993. aastal, veidi enne tema ja Melinda abiellumist. Pulmapeol luges Mary ette kirja, mille ta oli Melindale abielu kohta kirjutanud. Kokkuvõttev lause oli meeldetuletus Voltaire’i (või Ämblikmehe) poolt, et suur võib tähendab ka suurt vastutust: „Neilt, kellele on palju antud, oodatakse paljut.“

Melindal oli suur roll organisatsiooni Giving Pledge vormimisel. Ta luges raamatut perekonna kohta, kes müüs oma maja ja annetas pool saadud tulust heategevuseks ning ta hakkas seda ideed jagama. Kui Bill Gates ja Warren Buffet korraldasid miljonäridele õhtusööke filantroopilisteks aruteludeks, siis Melinda hoolitses selle eest, et ka nende naised oleksid kutsutud. „Isegi kui mees oli see, kes raha teenis, siis tema naine on tegelikult väravavalvur, kes peab minema kaasa kõigi nende filantroopsete plaanidega ning see mõjutab nii teda kui ka nende lapsi,“ ütles Melinda.

Oma provokatiivses kõnes küsis psühholoog Roy Baumeister 2007. aastal San Franciscos: „Kas meestes on üldse midagi head?“ Ta leiab, et mehed laskuvad ekstreemsustesse rohkem kui naised. Mehed vastutavad lõviosa maailma agressioonide ja isekuse eest, kuid nad on osalised ka kõige lahkemates ja isetumates tegudes.

Majandusteadlased James Andreoni San Diego California Ülikoolist ja Lise Vesterlund Pittsburgi Ülikoolist on teada andnud, et mehed on suurema tõenäosusega kas väga isekad või väga isetud. Seega võib lähedane kontakt naisterahvaga olla määravaks tõukeks isetu käitumise suunas.

Kuidas vähendada stereotüüpide teket & eelarvamusi?

Sel soojendaval efektil, mis naistel meeste üle tundub olevat, on oluline mõju ka hariduses ja tööelus. Koolides tuleb hoolikalt valida, millised lapsed ühte rühma paigutada. Psühholoog Elliot Aronson leidis 1971. aastal Texases lihtsa, kuid toimiva lähenemise, mis aitab vähendada stereotüüpide teket ja eelarvamusi.

Tema idee seisnes selles, et õpilased austavad ja hoolivad üksteisest rohkem, kui nad peavad tegema koostööd ja saavutama ühiseid eesmärke. Professor Aronson pani iga õpilase vastutama oma rühmale ühe teema õpetamise eest, mida pidi hõlmama ka järgmine kontrolltöö. See oli nagu pusle, kus iga tükk oli eelnevaga seotud. Rühm vajas igalt liikmelt informatsiooni, et test edukalt sooritada. Pärast seda katset langes stereotüüpide loomise ja eelarvamuste tase – õpilased muutusid teineteise suhtes silmanähtavalt vähem vaenulikuks ning vähemusgruppide esindajate hinded paranesid.

Mis juhtuks, kui igas klassis seda meetodit kasutada? Segaklassides luua õpirühmad, kus poistel on võimalik õppida tüdrukutelt? Peale teadmiste õpiksid nad ehk ka midagi teiste õpetamise, abistamise ja hoolimise kohta. Kui mõni neist poistest saab täiskasvanueas jõukaks meheks, oleksid nad heldemad või ei muutuks vähemalt selleks tigedaks naabriks, kes keeldub oma hekipoole lõikamise eest maksmast. Või onuks, kes ise lendab äriklassis, aga sinu lastele teeb kõige odavamaid sünnipäevakingitusi.

Tööl vajame hädasti rohkem naisjuhte.

Teame juba paljude uuringute põhjal, et ettevõtetel läheb paremini, kui juhatuses töötab naisi. Professorid Dezso ja Ross on hiljuti uurinud, et ajavahemikus 1992–2006, mil ettevõtted värbasid juhtivatele kohtadele naisi, tõusis nende majanduslik tulu ühe protsendi võrra, mis tähendab sisuliselt üle 40 miljoni dollari.

Me tunnustame otseseid kasusid, mida naised juhtidena pakuvad, sealhulgas erinevaid perspektiive, koostöömeetodeid, pühendumist töötajate õpetamisele ning naistöötajate ja naisklientide mõistmist. Kuid senini oleme mööda vaadanud positiivsetest mõjudest, mida naistöötajad pakuvad meeskolleegidele.

Kas on võimalik, et kui naised liituvad tippjuhtide meeskonnaga, siis julgustavad nad oma meeskolleege personali vastu lahkemad olema. Ettevõtted ei saa kasu mitte ainult naisjuhtide motivatsioonist, koostööoskusest ja innovaatilistest ideedest, vaid ka nende mõjust oma meeskolleegidele.

Öeldakse, et iga eduka mehe kõrval on suurepärane naine. Hiljutiste uuringute taustal oleks ehk õigem öelda, et iga eduka mehe ees kõnnib edukas naine ja kui me oleme piisavalt targad, siis järgneme talle.

Allikas: The New York Times

Artikli tõlge: Liina Paas

Adam Grant

Adam Grant on Whartoni ärikooli professor ja mitme New York Times' i bestselleri autor. Tema raamatuid on tõlgitud 35 keelde ja ta on valitud maailma 25 mõjukama juhtimismõtleja hulka. Tal on doktorikraad organisatsioonipsühholoogias. Edasi avaldab autori loal tema juhtimismõtteid ja artikleid. Loe artikleid (42)