Olen oma veinikaupmehe ja sommeljee elus kohtunud mitmesaja veinimeistriga erinevatest riikidest ja piirkondadest. Nende hulgas on mitukümmend õrnema soo esindajat. Käesoleva numbri kontekstis tutvustan nelja prantsuse daami, kes kõik on värvikad persoonid ja kelle looming on minu jaoks suurepärane, kui mitte öelda erakordne.
Sissejuhatuseks ehk “enne lõi jumal taeva ja siis maa”
Vein on iidne jook ja veiniäri tänapäeval globaalsete mõõtmetega. Üldjuhul ei tunne tarbija eriti suurt huvi veinitootja eripärade vastu, et kus täpsemalt veinimõis asub, milline terroir seal valitseb, kes on veinimeister ja milline on tema stiil või käekiri. Kõik see on juba vähe tõsisemate veinisõprade maailm, nemad uurivad ja puurivad kõiki neid täpsemaid nüansse ning vajadusel peavad nõu mõne tuttava veinikaupmehe või sommeljeega. Kuna erinevaid veine on poelettidel tuhandeid, siis tegelikkuses oleksid need pisikesed teadmised selles kirevas virvarris orienteerumiseks üsnagi teretulnud.
Aegade alguses ja ka pisut uuemas veinide valmistamise ajaloos ei omanud veinimeistri kui isiku nimi toote turustamisel just kõige suuremat tähtsust. Veine telliti ja osteti ikka regiooni ja marjasordi põhiselt. Ja eks toonased veinid valmisidki nii, nagu jumal juhatas, ehk siis looduslikud protsessid käisid omi radu ja veinimeistri teadlikkus piirnes üldjuhul sellega, et ühel hetkel said viinamarjad piisavalt magusaks, et nad ära korjata, mahl pressida ja käärima panna.