Seitse aastat ja kuus kuud – täpselt nii pikk aeg läks kirja perioodina, mil töötasin Eesti suurimas erameedia ettevõttes. Ametlik kiri vastava teatega saabus minu postkasti nädala eest. Eesti pole enam koht, kus mul kehtib tervisekindlustus või koguneb pension. See riik on nüüd Suurbritannia. Minu uus kodu.
“Kirjad Londonist” on kolumn, kus Marian Võsumets kirjutab kultuurilistest ja poliitilistest iseärasustest Briti ühiskonnas. Marian elab Londonis, kus ta töötab filmiprodutsendina.
Kindlasti ei valda mind mõni selline sädelev ja ülevoolav tunne, mida pealkirja lugedes eeldada võiks. Uus karjäär! Uus elu! Suured sõnad. Kusjuures tõesed sõnad, aga reaalsus on väga sageli kombinatsioon hoopis hirmutavatest ja igavatest väikestest sammudest, mis võivad – aga ei pruugi – viia suurte muutusteni. Ma ei ärganud täna üles ega avastanud, et Tallinna kesklinna kontori asemel tuleb nüüd minna Londoni metrooga peatusesse Oxford Circus. Ei, sellele eelnes enam kui aastane pingutus jõudmaks oma karjääris punkti, kus lõpetatud on magistriõpingud filmikoolis ja kätte võideldud erialane töö produtsendina ühes Londoni juhtivas agentuuris. Riskide ja ohverduste hinnaga.
