Kui usukaugete eestlaste jaoks saavad jõulud ühele poole kohe peale kingituste lahtipakkimist ja mitmepäevasele verivorstimaratonile järgneb uue aasta lubadustele keskendumine, siis enamus kristlikust maailmast tähistab 6. jaanuaril veel kolmekuningapäeva ning selle oluliseks osaks on kuningate kook.
Kolmekuningapäev on ühtlasi jõulupühade kaheteistkümnes päev. Sel päeval pühitsetakse kolme targa mehe saabumist Petlemma. Kolm tarka jõudsid ida poolt taevas helendava ereda tähe järgi orienteerudes Petlemma peale kaheteistpäevast pikka rännakut. Nad tulid, et äsjasündinud Jeesuslast oma silmaga näha ning lapsukesele kingitusi tuua.
Selle usupüha kaugem eeltraditsioon ulatub aga roomlaste aega, mil paganliku talvise pööripäeva pidustuste ehk saturnaalide raames serveeriti nii ülikutele kui alamatele ühise laua taga õhtusööki. Ka teenijatele ja orjadele anti kooki, mille sisse oli ära peidetud kuivatatud uba. Uba ei valitud koogi sisse panemiseks juhuslikult, see oli viljakuse sümbol. Oa leidjale sai osaks üheks päevaks kuninga või kuninganna roll, mille käigus täideti tema soov.