Igor Sööt: Pol Roger – üks tõeliselt kuninglik šampanjamaja

La Maison Pol Roger rue de Winston Churcill'il Epernay's. I Foto: Pol Roger

Vaatasin üle oma viimaste aastate sulesepitsused siin „Edasi“ lehel ja ka muudes väljaannetes. Eneselegi üllatuseks tõdesin tõika, et polegi esitanud avaldamiseks ühtki juttu, mis väljendaks minu kirge ja kiindumust vahuveinide ja eriti šampanjade maailma koha pealt. Küllap olen alati leidnud miskit muud põnevat, hooajalist või intrigeerivat, et seda lugejatega jagada. Aga nüüd on see hetk käes, kus ma ei hakka enam oma lemmikteemat vaka all hoidma.

Ja on ka põhjust. Just viimase aasta-pooleteise vältel on üks minu vaieldamatutest Champagne veinipiirkonna favoriitidest saanud erakordselt palju üldsuse tähelepanu ja nii mõnedki seigad on ületanud internatsionaalse meediakünnise piire. Täna teen juttu legendaarsest Pol Roger’ šampanjamajast.

Viimase tõuke selleks looks andis ilmselt minu järjekordne külaskäik Saksamaal Düsseldorfis umbkaudu kuujagu päevi tagasi toimunud Euroopa suurimale veinimessile – Prowein. Just seal õnnestus mul maitsta Pol Rogeri värskeimate aastakäikude üllitisi. Veebruarikuus ilmutas veinikriitikute ja sommeljeede hulgas kõrge reitinguga ameeriklaste väljaanne „Wine Enthusiast“ mõnede uute šampanjade maitsmiste ja hindamiste tulemused. Ja sealt lugesin, et Pol Roger’ lipulaev – „Cuvée Sir Winston Churchill 2008“ – oli hinnatud maksimaalse 100 punkti vääriliseks joogiks. Selliseid reitinguid ei jagata just eriti heldekäeliselt ja seetõttu sammusin juba esimesel Proweini hommikul põksuva südamega kõigepealt just selle tootja stendi juurde sooviga seda jooki maitsta. Olles nuusutanud esimese sõõmu pokaalist tulevast aroomibuketist, oli mulle asi selge – miskit erakordset on tõesti taaskord Épernay keldrites ilmavalgust näinud. Pean tõdema, et tegin selle messi jooksul mitmeid sissepõikeid Pol Rogeri juurde, et veel- ja veelkord seda imelist nestet maitsta.

Legendaarne keldrimeister Dominique Petit ja tema mantlipärija Damien Cambres

Loomulikult ei olnud mul mingisugust kahtlust, et Pol Roger on Champagne absoluutne tippstaar ja samal tasemel teiste legendaarsete tootjatega, nagu Krug, Bollinger, Luis Roederer, Dom Perignon ja Charles Heidsieck, aga, kui hakkasin 2013. aastal selle maja toodangut Eestisse importima, siis oli tarvis nii mõndagi tõestada. Jah, õnneks meie sommeljeede teadmised on tasemel ja kogemustepagas üsna kopsakas ning nemad hakkasid meeleldi Pol Rogeri kihisevaid iludusi oma restode veinikaartidesse listima, aga ka päris teadlikud šampanjasõbrad olid alguses üsna umbusklikud. Pol Roger on oma aastase umbkaudu 1,8 miljoni pudeli toodanguga ikka mahtude mõttes väiksemat sorti keskmik ja neid pudeleid ei näe maja üsna konservatiivsete müügireeglite tõttu just tihti supermarketite riiulitel ja ka mitte lennujaamade tax-free poodides. Ja ei olnud ka varem ühtki pudelit ametlikult Eestimaa pinnal müügis olnud. Aga õnneks hakkasid pudelite sisu ja toodete mõistlik hinna-kvaliteedi suhe rääkima kiirelt oma keelt ja tänaseks on need kenad šampanjad oma kindla koha meie tippvahuveinide turul sisse võtnud.

Pol Roger šampanjamaja ajalugu sai alguse 1849. aastal, kui vaid 18-aastane Taani päritolu notari võsu, kes oli juba jõudnud aastakese proovida veinikaupmehe elu, otsustas lõplikult, et ta ei ole huvitatud isa praksist üle võtma ja lasi oma kirel šampanjade vastu võidule pääseda. Perekond ostis poja mahitusel ühe kehvas seisusoleva Ay linnakese šampanjamaja ja nimetas selle Pol Rogeri nimega. 1851. aastal koliti kogu tegevus üle Épernay linna, ehitati kena härrastemaja ja veinikoda vana kriidikaevanduse kohale ja hakatigi kaevanduse keldrites šampanjat pruulima.

Tõelise innovaatorina ja ka kvaliteedifriigina soovis Pol, et tema veinid oleksid karged ja puhtad ning seega oli ta üks esimesi, kes hakkas kuivemat stiili (brut) šampanjat tegema.

Toona oli Champagne’s laialdaselt kombeks valmistada tänases mõttes ülimagusaid nesteid. Olid ju tolle aja šampanjade suhkrusisaldused pöörased ja põhilised tüübid olid järgmised – Goût Anglais (inglaste maitse) sisaldas 50-110 g/l suhkrut, Goût Américain (ameeriklaste maitse) – 110-165 g, Goût Français (prantslaste maitse) – 165-200 g/l ja Champagne Russe (venelaste šampanja) – lausa 200-330 g/l. Tundub hullumeelne, kas pole? Tegelikult peeti hullumeelseteks hoopis esimesi brut Champagne tootjaid (sealhulgas Perrier-Jouët, Pommery, Clicquot-Ponsardin ja meie Pol Roger), kuigi toonases brut-stiilis joogis oli tegelikkuses ikka omajagu ehk siis ca 20-30 grammi suhkrut liitri kohta (tänapäeval on lubatud 6-12 g/l). Aga edu oli kiire tulema. Just inglased hakkasid kuivemat stiili armastama ja Inglismaa oli tol ajal suurim turg šampanjatootjatele, isegi suurem, kui Prantsusmaa ise.

Pol Rogeri kuulsaim sentents oli: „Minu jaoks on hea šampanja kuiv, külm ja eelistatavalt tasuta.“ Nojah, šampanja on alati olnud luksulik ja kallis, kuid veinimeister sai seda ilmselt enamasti endale tasuta lubada. Pol Roger suri 1899. aastal ning tema pojad Maurice ja Georges, kes äri ja veinitegu edasi hakkasid arendama, võtsid tema ja tema suure edu auks perekonnanimeks Pol-Roger.

1859. aastal sai Pol Rogeri maja Austria-Ungari kuningriigi õukonna kuningliku garantii ja kuningakoja ametliku veini staatuse ja 1877 pandi maha esimene tõsine maamärk, kui kuninganna Victoria kinnitas Pol Rogerile „British Royal Warrant“ staatuse ning seega sai Pol Rogerst inglise sinivereliste esindusjook. Tegelikult oli sellel staatusel tohutu tähtsus. Ega asjata ole šampanjat ikka ja jälle nimetatud kuningate joogiks või kuninglikuks nesteks. Kõik Vana-Maailma kuningakojad ja õukonnad olid tohutud šampanjatarbijad ja tootjatele hindmatuteks kundedeks. Ja eks ikka seati silmi just Inglismaa poole ja võeti šnitti sealt. Seetõttu muutus Pol Roger väga atraktiivseks partneriks ka teiste Euroopa kuningaperede jaoks ja maja muutus tõeliselt kuninglikuks. 1884 sai sama garantii ka Bollingeri šampanjamaja ja vahepealne James Bondi filmide hullus tõstis Bolli ka kuningapere esindusjoogiks. Tänaseks on „British Royal Warrant“ veel teistelgi kuulsatel šampanjatootjatel, kuid siiski on taas esindusjoogiks ja ka kuninganna Elisabeth II lemmikuks endiselt Pol Roger.

Siinkohal on paslik vahemärkusena ära tuua ka kahe olulise pressiteate sisu, kus on ära toodud, et „Pol Roger Brut Reserve“ oli viimaste kuninglike pulmade – Prince Harry ja Meghan Markle’i (19. mai 2018) ning Princess Eugenie of York ja Jack Brooksbank’i (12. oktoober 2018) – ametlikuks šampanjaks nii kuninglikel laulatustel kui ka järgnenud pidustustel.

20. sajandi suured sõjad ja revolutsioonid tõid tagasilööke kõigile šampanjamajadele. Mõnedki kunglikud õukonnad kadusid ajalukku ja tarbimine vähenes ka muudes ühiskonnakihtides. Pol Rogeril siiski vedas. Nimi ja aastatega loodud imago aitas jääda ellu ja olla edukas ka raskematel perioodidel.

Winston Churchill jälg Pol Rogeri ajaloos

Nüüd pean rääkima ühest isikust ja perioodist, millest ei saa Pol Roger puhul üle ega ümber ja kelle tõttu kinnistus selle maja šampanjade renomee lausa kultuslikuks ja ihaldatuks nii Briti saartel kui ka mujal maailmas. See isik oli legendaarne Sir Winston Churchill.

Winston Churchill naudib Pol Rogeri. I Foto: Pol Roger

On teada ja kordi dokumenteeritud, et Winston Churchill oli suur sigari-, viski- ja šampanjasõltlane. 1908. aastal avastas toona 34-aastane Briti valitsuse Kaubanduskoja president enda jaoks Pol Rogeri võlud ja jäi sellele margile truuks oma surmani. Tema suurimaks lemmikuks oli Pol Roger 1928 aastakäigu šampanja, mida ta soetas endale meeleolukas koguses napilt enne II Maailmasõja algust, kui antud aastakäik müüki paisati.  Sama aastakäigu jook sai kena meediakajastuse ka filmis „Darkest Hour“, kus Churchilli rollitäitmise eest Oscariga pärjatud Gary Oldman tarbis filmis tõelist Pol Roger šampanjat. Tõsi küll, pudelis polnud päris 1928. aasta neste, vaid pelgalt „Brut Reserve“, millele ajaloolised etiketid peale kleebitud. Kuid siiski, mark oli õige, mingit  allahindlust ei tehtud ning filmivõtetel kulus ära ligi 50 pudelit seda veini ja ilmselt sai maja mr. Oldmani näol endale ühe uue lojaalse kunde juurde.

Churchilli  jälg Pol Rogerile polnud suur mitte pelgalt sellepärast, et ta oli aastakümneid maja suurim eraklient ja tellis enamalt jaolt magnum-pudeleid (1,5 liitrine pudel), vaid ennekõike sellepärast, et just tema populariseeris Pol Roger brandi ka briti lihtrahva hulgas, aga samas aitas seda kinnistada ka kuningakojas, kus ta sage külaline oli.

Cuvee Sir Winston Churchill. I Foto: Pol Roger

1975. aastal, Churchilli 10. surma-aastapäeval pudeldas Pol Roger oma uue prestige cuvée ja paiskas selle müüki 1984. aastal „Cuvée Sir Winston Churchill 1975“ nime all. Sealtpeale on vaid parimatel aastatel seda jooki kuulsa inglase nimega tehtud ja just tänavu müüdav 2008. aasta vein on selle cuvée 17. väljalase. Kusjuures kogu 1975 aastakäigu partii oli magnum-pudelites, hiljem on tehtud nii tava- kui ka magnum-pudeleid.

Sir Winston Churchill’ile kuuluvad muuhulgas järgmised ütlused:
„Pidage meeles, härrased, me ei võitle ainult Prantsusmaa eest, vaid ka Champagne eest!“ ning „Magnum on täpselt õige mõõt kahele härrasmehele, iseäranis, kui üks neist ei joo.“

Tänaseks on Pol Roger üks väheseid tippmaju, mis on algusest kuni tänaseni olnud sama perekonna valduses. Isalt-pojale või tütrele printsiip on toiminud perfektselt. Pol-Roger ning de Billy perekonnaharud on majandanud edukalt ja efektiivselt ning maja on endiselt tipus ja ühel veinipiirkonna juhtpositsioonil oma mõjukuse ja renomee poolest.

Muuhulgas ollakse ühe vägagi prestiižse veinitootjate ühingu – „Primum Familiae Vini“ (PFV) – liige. Tegemist on ainult tippnimedest koosneva klubiga, mille kõik liikmed on sarnaselt meie loo kangelasele olnud algusest peale sama perekonna omanduses. Maja tänane omanik Hubert de Billy on ka PFV president. Teisteks liikmeteks on: Antinori (Toskaana), Joseph Drouhin (Burgundia), Egon Müller Scharzhof (Mosel), Hugel (Alsace), Torres (Penedes), Baron Philippe de Rothschild (Bordeaux), Perrin-Beaucastel (Chateauneuf-du-Pape), Vega Sicilia (Ribera del Duero), Tenuta San Guido-Sassicaia (Toskaana), Symington-Graham’s (Porto).

Tragöödia andis arengutõuke

1900. aastal juhtus majas suur tragöödia, kui ööl vastu 23. veebruari varises kokku suur osa iidsest kriidikaevanduse keldrist. Õnneks keegi surma ei saanud, kuid varingu alla jäi 500 vaati ja umbes 1,5 miljonit keldris laagerduvat šampanjapudelit. Tegelikkuses andis see suur õnnetus hoopistükkis uue tõuke maja arenguks ja muutis edaspidi unikaalseks tema veinide laagerdusprotsessi. Nimelt ostis pere ära naabruses olevad kasutamata keldrid, mida teised tootjad pidasid liiga jahedateks. Jah, tõsi ta on, et tänaseni kasutuselolev kokkuvõttes 7 km pikkusega laagerduskelder on kogu piirkonna sügavaim ja asub maksimaalselt 37 meetrit allpool Épernay linna ja ka kogu piirkonna kõige nooblima tänava – Avenue de Champagne – pinda. See tähendab seda, et keldri keskmine temperatuur on ca 7o C tavapäraste 10-12o keldritega võrreldes.

See kõik muudab laagerdusprotsessi aeglasemaks, aga ka stabiilsemaks. Seetõttu on Pol Roger juba ammustest aegadest hiilanud oma šampanjade tavapärasest oluliselt pikemate laagerdusaegadega, mis võimaldab veinidel muutuda ülimalt külluslikeks, väärikateks ja noobliteks.

Möödunud  aasta algul kaevati lahti väike nurgake kokkuvarisenud keldrist ja üllatuslikult suudeti leida 26 tervet pudelit, mis pärinevad kusagilt ajavahemikust 1889 kuni 1898. Nüüd on võetud ette suuremamahulisem projekt ja loodetakse, et lähitulevikus suudetakse „päästa“ oluliselt suurem hulk ürgvana veini. Vahest tekib siis kollektsionääridel võimalus neid pudeleid ka endale soetada. Eks näis.

Keldrist leitud iidsed pudelid. I Foto: Pol Roger

Tänavuse aasta algus on Pol Rogerile olnud tõeliselt helde Lisaks juba jutu alguses mainitud kõrgetele hinnagutele saabus vahest üks suurimaid tipphetki 29. jaanuaril 2019, kui „Drinks International Magazine“ avaldas selleaastase „The World’s Most Admired Champagne Brands“ (maailma enimihaldatud šampanjamargid) edetabeli ja lõpuks, pärast mitmeid aastaid saavutatud teisi ja kolmandaid kohtasid osutus Pol Roger olevat 1. kohal. Seekord edestati järjekorras selliseid nimesid, nagu Krug, Louis Roederer, Charles Heidsieck, Bollinger jne.

Veiniturism on hetkel maailmas üha tõusvas trendis. Erit hulluks on asi läinud just Champagne’s, kus maailma üleüldiselt vallutava mulliveinide buumi tuhinas üritavad turistidehordid šampanjamaju vallutada ja lämmatada. Paljud tootjad on muutnud selle olukorra rahamasinaks, kus teatava summa eest on külastajatel võimalik teha minu jaoks n-ö Disneylandi stiilis kiirtuur maja keldris ja maitsta paari šampanjat, et teha ruumi juba ootavale järgmisele grupile. Tõeline konveier.

Majaomanik Hubert de Billy. I Foto: Pol Roger

Pol Roger oma konservatiivse mõttelaadiga on jäänud ja tõenäoliselt jääb ka tulevikus turistidele suletuks. Igal aastal on pajud Eestimaa veinisõbrad küsinud minult või otse majalt võimalust seda külastada. Ühel või teisel juhul uurib maja minu käest hoolikalt külastussoovi esitanud inimeste tausta kohta. Loomulikult austame me seadusi ja isikuandmete avaldamiseni asi ei lähe, kuid on selge – juhuslikud külalised sinna majja ei pääse. Selleks et seda kena maja ja tema keldreid külastada ning hüvasid veine degusteerida, pead seda jooki armastama ja austama ning olema eelnevalt seda oma tegude ja käitumisega tõestanud. Nii lihtne see ongi.

Aga, kui oled saanud kutse ja kohal oled ja näed, et maja lipuvardasse on tõmmatud sini-must-valge ning rõõmsameelsed inimesed Sind tervitavad, siis tekib küll soe ja mõnus tunne.

Siinkohal on hea meel kutsuda üles kõiki veinisõpru jagama minu vaateid ja kirge šampanjade vastu. Tänaseks on Eesti turul saadaval umbkaudu 200 erineva tootja šampanjasid. Kõik nad on erinevad, hingega tehtud ja alati omamoodi ilusad ja head. Tasub kiigata veinipoodidesse, -baaridesse, restodesse ja vinoteekidesse ning uurida, uudistada ja maitsta seda maailma enam ja enam. Luban, et igaüks leiab oma lemmiku(-d).

Ja ärge siis kõiges selle võimaluste virrvarris seda tõelist kuningate jooki – Pol Rogeri – ära unustage!

Kui sulle artikkel meeldis, siis kaalu püsitellijaks hakkamist, sellega aitad kaasa kvaliteetse sisu loomisele. Rohkem infot siin.

Igor Sööt

Igor Sööt

Igor Sööt on VinsDeFrance peasommeljee ja lektor Eesti Sommeljeede Erakoolis. Loe artikleid (29)