Vaatasin üle oma viimaste aastate sulesepitsused siin „Edasi“ lehel ja ka muudes väljaannetes. Eneselegi üllatuseks tõdesin tõika, et polegi esitanud avaldamiseks ühtki juttu, mis väljendaks minu kirge ja kiindumust vahuveinide ja eriti šampanjade maailma koha pealt. Küllap olen alati leidnud miskit muud põnevat, hooajalist või intrigeerivat, et seda lugejatega jagada. Aga nüüd on see hetk käes, kus ma ei hakka enam oma lemmikteemat vaka all hoidma.
Ja on ka põhjust. Just viimase aasta-pooleteise vältel on üks minu vaieldamatutest Champagne veinipiirkonna favoriitidest saanud erakordselt palju üldsuse tähelepanu ja nii mõnedki seigad on ületanud internatsionaalse meediakünnise piire. Täna teen juttu legendaarsest Pol Roger’ šampanjamajast.
Viimase tõuke selleks looks andis ilmselt minu järjekordne külaskäik Saksamaal Düsseldorfis umbkaudu kuujagu päevi tagasi toimunud Euroopa suurimale veinimessile – Prowein. Just seal õnnestus mul maitsta Pol Rogeri värskeimate aastakäikude üllitisi. Veebruarikuus ilmutas veinikriitikute ja sommeljeede hulgas kõrge reitinguga ameeriklaste väljaanne „Wine Enthusiast“ mõnede uute šampanjade maitsmiste ja hindamiste tulemused. Ja sealt lugesin, et Pol Roger’ lipulaev – „Cuvée Sir Winston Churchill 2008“ – oli hinnatud maksimaalse 100 punkti vääriliseks joogiks. Selliseid reitinguid ei jagata just eriti heldekäeliselt ja seetõttu sammusin juba esimesel Proweini hommikul põksuva südamega kõigepealt just selle tootja stendi juurde sooviga seda jooki maitsta. Olles nuusutanud esimese sõõmu pokaalist tulevast aroomibuketist, oli mulle asi selge – miskit erakordset on tõesti taaskord Épernay keldrites ilmavalgust näinud. Pean tõdema, et tegin selle messi jooksul mitmeid sissepõikeid Pol Rogeri juurde, et veel- ja veelkord seda imelist nestet maitsta.