Koostöös Euroopa Parlamendi Eesti bürooga toob Edasi lugeja ja vaatajani 7 videosaadet meie saadikutega. Saatesarja “Euroopa jutud” eesmärk on tõlkida Euroopa suurt pilti Eesti konteksti ja arutada, kuidas Eesti nendesse teemadesse panustada saab. Saatesarja seekordseks külaliseks on Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison, kellega vesteldakse rändest ning kliimast – valdkondadest, mis on omavahel tihedalt seotud.

Jaak Madisoniga vestleb ökoloog Mihkel Kangur. Saade on salvestatud Euroopa Elamuskeskuse ruumides 4. veebruaril 2022.

Küsimusi, mille üle vestluses arutletakse:

• Milline on praegune vaade Brüsselist sisserändele pärast Valgevene-Poola piiri konflikti. On selge, et seda relva kavatsetakse ka tulevikus EL mõjutamiseks kasutada. Praegu on väljaspool EL liikmesriike sündinute osakaal EL-s umbes 8% elanikkonnast. See on umbes kaks korda madalam suhtarv kui näiteks USAs või 4 korda madalam suhtarv võrreldes Austraaliaga. Kas me peaksime muretsema, et väljastpoolt EL piire tulnute osakaal on liiga suur?
• Immigratsiooniga kaasneb vaieldamatult erinevaid väljakutseid, kuid võiksime vaadelda ka mõningaid positiivseid aspekte. ELi sisserändest vaid 3% moodustavad õpingutega seotud ränded. Kas see arv võiks olla suurem? See, kuidas rahastada ülikoole, on väljakutse kogu Euroopas sh Eestis. Paremini rahastatud ülikoolid on arengu mootorid, see muudab nad omakorda atraktiivsemateks välistudengite jaoks. Seega võiks õpingutega seotud immigrantide arvu käsitleda ka indikatsioonina meie ülikoolide kohta.  Kas pole ohtu, et me jääme siin arengus teistele regioonidele liialt alla?
• Üheks tuleviku immigratsiooni põhjustajaks saavad olema kindlasti kliimamuutused. Ükskõik milliseid mudeleid me vaataks, siis perspektiivis vaatab meile ikka vastu asjaolu, et arenevatest riikidest, Aafrikast, Aasiast hakkab lähtuma immigrantide vool. Näiteks Burke kolleegidega Stanfordi ülikoolist on näidanud, et kliimamuutuste tõttu kahaneb enamuse Aafrika ja Aasia riikide SKT kuni 98%. Sisuliselt tähendab see seda, et inimtegevus neis riikides lakkab. Loomulikult ei jää keegi sellistesse oludesse oma surma ootama, vaid suundutakse põhja poole nagu me võisime mõne aasta eest näha immigrantide masse liikumas Lõuna-Ameerikast Põhja-ameerikasse. Kuidas valmistub EL sellisteks olukordadeks?