Kliima soojemaks muutumine pole ehk meil Eestis kõige tuntavam, kuid oma metsade lagedaks raiumise ning fossiilsete kütuste põletamisega oleme andnud inimese kohta ühe suurima panuse, et väga suurele osale maailma rahvastest muutub nende kodumaa elukeskkond peagi elamiskõlbmatuks. Pole mingit põhjust arvata, et need inimesed jääksid ootama, kuni olukord nii kuumaks läheb, et nad kuumarabandusse surevad. Ja neile ei saa kuidagi pahaks panna, et nad lähevad otsima kohta, kus on natuke jahedam.

Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja talvenumbris. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta Edasi e-poest ja ka digiajakirjana.

Oleme oma keskkonnaga, meid ümbritseva loodusega tihedamalt seotud, kui me seda arvatagi oskame. Sageli märkame selle sideme väärtust alles siis, kui oleme selle kaotanud. Nii proovivad linna elama asunud võimalikult kiiresti korterist oma majja kolida. Madaltihedaks pügatud murulapp ümbritsetuna elupuude hekist on mälestushelk kunagisest kodutanumast ja metsadest selle ümber.

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Talllina Ülikooli vanemteadur. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (27)