Mehmet Ali Tugtan: “Kui oht on vaieldamatu ja tuntav, siis asub NATO Venemaa vastu tegutsema ning türklased seisavad alliansi ridades.”

Mehmet Ali Tugtan. Foto: Erakogu

Polnud kaua tagasi, mil Türgit tõsteti esile kui musternäidist maailma progressiivsemast moslemienamusega riigist, mis võtnud kindla kursi demokratiseerumisele. Täna on Türgi käitumine rahvusvaheliste suhete aktori ning liitlasena lääne vaatlejale alailma mõistetamatu. Mis on juhtunud sise- ja välispoliitikas? Suurepärase sissevaate tänase Türgi valitsuse ja suunamudijate mõttelaadi ning ohutajudesse annab intervjuus Hille Hansole dr Mehmet Ali Tuğtan Istanbuli Bilgi Ülikoolist. Tuğtan on rahvusvaheliste suhete abiprofessor ja tema uurimisvaldkondade hulka kuuluvad Türgi-Ameerika suhted, kaasaegne maailmapoliitika ja julgeolekualased uuringud.

Avame veidi Türgi-Vene suhete ajaloolist tausta, aga alustame perioodist, mil Venemaa oli Nõukogude Liidu suurim jõud. Kas Türgi pidas varasemalt Nõukogude Liitu tõsiseks hädaohuks?

Jah. Sellepärast Türgi 1952. aastal NATO-sse astuski.

Hille Hanso

Hille Hanso on Türgi ja Lähis-Ida välis- ja kaitsepoliitika kommentaator ja analüütik, vabakutseline teleprodutsent, ajakirjanik ja inimõiguslane. Muuhulgas uurib ja kajastab ta aktivismi ja inimõiguste olukorda üle ilma. Hansol on magistrikraad Lähis-Ida uuringutest Istanbulis, kus ta ka suurema osa ajast elab. Loe artikleid (10)