Venemaa välispoliitilise mõtte arengut, selle ajalugu ning selle suhet tegevpoliitikaga aitab Edasi lugejal mõista Venemaa välissuhete nõukogu tegevdirektor Andrei Kortunov – üks väheseid inimesi Moskvas, kes mõistab hästi nii Euroopa Liitu kui Venemaad, kes lävib Moskva võimuladvikuga, ent on hinges – ja väljaütlemistes – üsna varjamatult liberaal.

Eestist ja läänest üldiselt käiakse Venemaal järjest vähem. Koroona-ajastul veel eriti vähe. Samuti ei ole Venemaast, ka kohal käies, alati lihtne aru saada – millist juttu tasub tõsiselt võtta, aga mis on lihtsalt udu? Sestap otsustame igaks juhuks alati halvimat uskuda ning sealse diskussiooni nüansse me tihtipeale ei märka.

Samas on Venemaal just koroona-aja isoleerituses – ning propagandistliku lääne-vastasuse katte all – alanud reaalne välispoliitiline diskussioon, mille käigus revideeritakse nii mõnedki seni vankumatuna tundunud tõed. Mida peaks Venemaa maailmast tahtma? Kui kaua peaks ta laskma end juhtida vanadel solvumistel? Kas kõik, mis on Ameerikale halb, on Venemaale hea? Misasi õieti on multipolaarne maailm ning kas tasub seda tahta? Millised oleksid õiged ambitsioonid naaberriikides, ja kas need peaksid riigiti varieeruma?

Kadri Liik

Kadri Liik on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjandusteaduskonna ning tal on magistrikraad diplomaatias Lancasteri ülikoolist. Alates 2012. aastast töötab ta mõttekojas Euroopa Välissuhete Nõukogu ning kommenteerib Venemaa ja Euroopa poliitikat maailma mõjukamatele meediaväljaannetele. Loe artikleid (8)