Ajakiri Edasi alustab oma raamatusarjaga “Iga tekst on lugemist väärt”. Sarja esimese raamatuna ilmub Edasi kolumnisti Kristjan Porti […]
Kui kogu eesti kirjandusega peaks olema nii hästi nagu novelliga kogumiku “Eesti novell 2020” andmetel, siis on põhjust […]
Maailm ei väsi imetlemast Dostojevskit. Ta näeb sügavale inimese sisse, sügavamale kui keegi teine. Aga kes see inimene […]
Eriolukord on loome-ettevõtjatele ja loojatele esitanud väljakutse ellu jääda mitte ainult majanduslikult, vaid ka vaimselt. Mikrokirjastaja, tõlkija ja […]
Vastu tuult purjetada, kas siis selleks mõeldud spetsiaalse purjede süsteemi abil või pautides ehk siksakke mööda edasi liikudes […]
Oleks tore selle naise lähedal seista, temaga koos ruumi jagada, olla tardunud samasse hetke, igavesti lähedal. 1. Lõppude […]
Kui kuu aega tagasi algas minu isolatsioon, võtsin lugeda raamatu, kus pandeemia haarab kogu maailma, inimesed satuvad karantiini, […]
Eesti lugejal on olnud mitmeid õnnelikke võimalusi tutvuda nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani loominguga. Teatrikuul ilmus […]
Telliskivi Loomelinnakus asuv väike sõltumatu raamatupood Puänt on üks neid, mille eestvedajate Elisa–Johanna Liivi ja Triinu Kööba loovus uues […]
Kunstnik Flo Kasearu tellimusel on väikeettevõtja Margo Orupõllu mõtteid kunstiliselt liialdanud dramaturg Laur Kaunissaare. Lugu ettevõtte lõpetamisest ühe […]
Taudide kujutamisest eesti kirjanduskultuuris pole esitada vähemalt minu lugemiskogemuse põhjal suurejooneliselt mõjuvat näitestikku. Küll aga omab katk tähelepanuväärset […]
Tõnu Õnnepalu 2019. aastal ilmunud raamat “Aaker” on mu väliseestlastest sõbrad barrikaadidele ajanud. “Selle raamatu õige pealkiri oleks […]
See aeg saab mööda nagu ka iga muu aeg. Viirust mõtlen. Allolevaid raamatuid on hea lugeda igal ajal, […]
Eelmisest üleilmsest viirusepuhangust polnud möödunud aastatki, kui korraga plahvatas globaalse ajakirjanduse esikülgedel uus pomm. Mis nüüd siis, hüüdsid […]
“Tüdrukune”. Võib arvata, et seda raamatut loetakse tõesti palju ja ka kavandatud missiooniks – avada debatt seksuaalsuse ja […]
Selle küsimusega lõpeb Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud läbinisti autobiograafiline kooliromaan “Wikmani poisid”. Osalt kroonika vormi jäljendav teos, […]
Peep Vain on kahtlemata sügavaima elupsühholoogilise plaaniga juhtimis- ja arenguteemal kirjutav autor kaasaja Eestis, veel enam: tegemist on […]
Nali päästab maailma ehk äsja ilmus “Loomingu Raamatukogu kuldsarja” avateos – tšehhi esihumoristi ja satiirikirjaniku Jaroslav Hašeki juttude […]
Michel Houellebecqi viimatine, ka algupärandina veel täitsa värske romaan “Serotoniin” peaks võtma tuju ära. Sest eht-houellebecqlikult on teos […]
Jätkan siis oma väikest book rescue ehk raamatupääste missiooni. Erkki Sivoneni tõlgitud “Walden” on päriselt kultuurne väljaanne. Hiljaaegu […]
Pole saladus, et raamatuid ilmub palju. Sellest tulenevalt võib juhtuda, et nii mõnigi tähelepanuväärne teos kipub trükisõna ülekülluses […]
Eesti vaimse kultuuri kaks alustala on piibel ja Fr. R. Kreutzwaldi eepos “Kalevipoeg”. Veelgi laiemalt võttes, mõlemad eepilised […]
Kui eelmine masu tuli, siis ma olin just Tartus ülikoolis. Minu elu see ju tegelikult ei puudutanud, et […]
Hedvig Hansoni pühade-eelne vestlus kirjaniku, semiootiku ja eestluse mõtestaja Valdur Mikitaga. See oli kolm aastat tagasi, kui lugesin […]
Veel enne, kui lindude ränne läbi saab, jõuab lugeja lauale Tõnu Õnnepalu triloogia “Mujal kodus” viimane osa “Lõpmatus. […]
Raamat on alati hea kaaslane, aga seejuures on küsimuseks, mida lugeda, sest kirjandust on palju. Alljärgnevalt vahendame lugejatele […]
Ajalooliselt võib eesti kultuuri pidada keelekeskseks, st eestikeelseks kultuuriks, mis saab alguse suulisest pärimuskultuurist, tõuseb luterliku reformatsiooni käigus […]
Raamatute lugemisega on see hea asi, et aitame lisaks endale ka teisi inimesi, sest näiteks ei säutsu ega […]
Tulevikust kirjutatakse üsna palju. Miks? Üks võimalik põhjus võib peituda selles, kuidas me tunnetame (praegust) aega. Ajas aset […]
On huvitav täheldada, et öeldistest tuletatud nimisõnad “olemine” ja “saamine” asuvad eesti keelesüsteemis käänetena kõrvuti. Kakskümmend aastat (1889–1909) […]
