Raamatuarvustus. Tiina Kaukvere: vana maailma inimese lõpuvõitlus. “Tulevik on meie teha”

Foto: Shutterstock.

Kui keegi või miski esitab väljakutse sinu põhiolemusele, on täiesti selge, et teoorias oleks kõige targem see naerulsui ja südikalt vastu võtta. Miski ei aita sind paremini endale lähemale kui üks eluline väljakutse. Eriti ohutu on, kui välja kutsub lihtsalt üks raamat, mitte mõni ränk elusündmus. Praktikas näeme meie, inimesed, aga igasuguses väljakutses rünnakut, mille vastu tuleb kogu energiaga võidelda. Eks ole säärane võitlustendentski üks meie järjekordne väljakutse, mõtteharjutus.

Christiana Figueres, Tom Rivett-Carnac. “Tulevik on meie teha”. Tõlkinud Lauri Liiders. Rahva Raamat, 2021

Veidi paradoksaalselt loen sellist raamatut nagu “Tulevik on meie teha” fantastilise loodusega kuurortsaarel Tenerifel. Hispaania saar Aafrika ranniku lähedal, mis on eurooplaste jaoks üks lihtsamaid pelgupaiku kõleda sügise eest. Siin on soe, siin on meri, siin on Euroopa. Nii nad siin puhkavad, lasevad kummi lõdvaks. Lennukeid voorib. Rannas on populaarseteks liikumisvahenditeks veidrad neljarattalised, mis meenutavad invarollerit. Heas toitumuses päevitunud inimesed veerevad siin nende seljas ringi. Isegi jalutamise “probleemi” on nad lahendanud. Ma ei saa salata, et seda vaadates tekib kerge tülgastus inimloomuse vastu. Ka enda suhtes.

Tiina Kaukvere

Tiina Kaukvere on ajakirjanik. Loe artikleid (12)