Vahel tundub, et mingi hoomamatu jõud tirib inimest põhja. Mida rohkem ta pingutab, rabeleb, püüab, seda kindlamini ta vajub, seda vältimatum tundub hukk. Jääb vaid üle leppida, unustada, kustuda. Ning siis, kõige raskemal hetkel, süttib uus lootus, leidub jälle energiat, asjad hakkavad paremuse suunas liikuma. Paradoksaalne?

Paradoksid on omamoodi seletamatused, millele ei leidu möödunust, loogikast või kultuurist alust, kuid mida elus sageli kogeme. Religioon nimetab suurimaid neist imedeks; imedest pole mõtet otsida loogikat. Natuke isiklikumal tasandil võib ehk rääkida valgustumisest, kirgastumisest ning see ei ole kindlasti ratsionaalsele käsitlusele alluv kogemus. Pigem on reeglina tegu sügavalt isikliku, tundelise, enda sisemaailmas toimuva muutusega. Väikeseid ja suuremaid valgustumisi saame kogeda teel iseenda juurde, olgu selle teekonna tehnikad millised tahes. Isiklikust kogemusest saan kinnitada, et psühhoanalüüs on üks võimalikest teedest, välistamata seejuures teisi.

Hannes Kuhlbach

Hannes Kuhlbach on kliiniline psühholoog. Tegusa elu jooksul on ta olnud erinevates ametites kinnisvaramaailmas, suhtekorralduses ja panganduses. “Kõiges, mida saab nimetada äriks, on sügav inimlik ja isiklik pool ning just see aspekt huvitabki mind oma tänastes tegevustes. Omades oma töös privileegi näha sügavale inimeste eludesse ja sisemaailma, äratab see ka endas varjatud tundeid ja mõtteid. Neid ongi heameel üldistatud ja põimitud kujul Edasi veergudel avatud ja mõtelda armastavale lugejale edastada." Loe artikleid (67)