Martin Alguse romaan “Midagi tõelist” valiti hiljuti Kultuurkapitali kirjanduspreemia võitjaks proosa kategoorias. Romaani keskmes on kaks meest, kes püüdlevad kumbki omal äraspidisel viisil elusolemise tunde ja läheduse poole. Ometi langevad nad sõltuvuste ja vägivalla võrku. Iiris Viirpalu vestles Martin Algusega sõltuvustest, tänapäeva ühiskonnast ja virtuaalsusest ning sellest, mida tähendab olla inimene kaasaegses maailmas.
Kuidas tekkis idee sellist romaani kirjutada? Kuivõrd tegid ka temaatilist uurimistööd ja said ainest tõsielusündmustest?
Idee tuligi algselt elust endast: kuulsin ühest väljapressimisskeemist, milles inimesi internetis alanud kohtingute abil lõksu tõmmatakse ja asutakse neilt siis raha välja pressima. Mõtlesin, et selle skeemi peale saab ehitada suurema loo, mõtlesin välja tegelaskujud ja süžeeliinid ja sain ärakasutamise teemat pisut laiemalt lahkama hakata. Ärakasutamine on selle raamatu võtmeteema, aga sain muidugi puudutada ka teisigi ühiskonnas hetkel teravalt esil olevaid küsimusi ja probleeme. See kõik on muidugi lahendatud läbi kirjandusliku filtri, läbi tegelaskujude ja läbi tegelaskujude läbielamiste.