Erinevalt Eesti filmi esindusorganisatsioonidest ja võtmeisikutest ei ole Eesti kunstiväli kuulutanud Eesti kunsti lõppu manifesti näol, kuigi ka meie kunstnike, näitusemajade ja kunstitöötajate jätkusuutlik tegutsemine kapitalistlikes ühiskonnaoludes on olnud ränkades raskustes.

Eelnenud koroona-aastatel pandi aga seljad kokku ning tähtsamad kunstiinstitutsioonid (EKL, KKEK, EKKAK) koos kõikide osalemissoovi üles näidanud asutuste ning huvilistega tegid ühiselt tööd “Kunstivaldkonna arengukava 2021–2025” ehk KUVA koostamiseks. Nüüd detsembri alguses avalikustatav alusdokument ning selle pinnalt elluviidav tegevuskava peaks muutma senist kunstivälja toimimist märkimisväärselt, muu hulgas nendes punktides, mille tõttu on senine olukord kunstnike ja kunstitöötajate jaoks kujunenud väljakannatamatuks.

Näitused ometi toimuvad, Eesti kunstnikud esinevad rahvusvahelistel kunstisündmustel ning kohalik publik saab kogeda kõrgel tasemel rahvusvahelist kunsti – mille arvelt või mida arvestamata seda kõike seni on tehtud? Andmaks ülevaadet Eesti kunstivälja viimase kümne aasta oludest ning plaanitavatest eelseisvatest muudatustest, vestlesin Eesti Kunstnike Liidu (EKL) presidendi Elin Kardi, Kultuuriministeeriumi kunstinõuniku Maria-Kristiina Soomre ning vabakutseliste kultuuritöötajate huvikaitse eest võitleva kuraatori, kriitiku ja pedagoogi Airi Triisbergi ning kunstnik Maarit Murkaga.

Maria Helen Känd

Maria Helen Känd on kuraator-projektijuht Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM), kes ülejäänud ajal õpetab keskkoolis ja viljeleb kultuurikriitikat. Edasile kirjutab Maria Helen kunstiteemadel. Loe artikleid (18)