Sügis muudab mõtlikuks. Aeg jääb justkui aeglasemaks. Kui suvel see lihtsalt haihtus, nüüd ta justkui libiseb pisitasa käest.

Suvine Tartu oli täis kiirustavaid inimesi. Üks kultuurisündmus ajas teist taga. Linnaosade- ja kohvikutepäevad, tänava- ja hoovikontserdid, Autovabaduse puiestee ja Aparaaditehase õue peal aset leidnud üritused – igale poole pidi jõudma. Rääkimata linna lähistel pakutust – loometegevusest looduseni. Südalinna välikohvikute jutuvada ja säärejooksu lõputu maraton linnatänavatel, katkematu veesõidukite jada Emajõel ja pärnaõielõhnaline kallasrada. Ent ühel hommikul – varem, alati varem kui arvasid – tajud näol jahedat tuult ja tunned, kuidas langevad lehed juukseid riivavad. Taipad, et midagi olulist on lõplikult läinud, mis muudab meele veidi kurvaks.

Elus on ikka asju, mis teevad kurvaks. Kellegi sõnad või teod. Kaotused ja kaotamised. Käestlibisenud aeg ja hetked selle sees. Mõni raamat, teatrietendus või film. Need viimased teevad pigem nukraks kui kurvaks. Lõpuks pole ju iga nukrus ilmtingimata kurb, mis viib mõistmisele, et see pole kurbus. Pigem nukrus, selline kaunis nukrus. Kõik need värvid, mida puud justkui inimeste lohutamiseks ohverdavad. Iga pidu saab kord läbi, aga veidi aja pärast tuleb jälle uus. Vormilt ikka seesama, aga sisult teine. Niiviisi mõtiskledes uitan läbi sügisese Tartu. Asja pärast ja ilmaasjata.

Lauri Räpp

Lauri Räpp on põline tartlane, väikeettevõtja ja kirglik seljakotireisija. MTÜ Heade Mõtete Klubi asutajaliige. Ta on avaldanud viis raamatut ning kirjutanud mitmeid kolumne ja artikleid Tartu kohta. Lauri kirjutab Edasi lugejatele elust Tartus. Loe artikleid (39)