Vana mõtteviis baseerub konkurentsil, uus mõtteviis tugineb aitamisele ja andmisele, ütleb Kristjan Järvi oma seekordses Edasi kolumnis.

Pärast 24-päevast rännakut Läänemere Filharmoonikutega läbi Euroopa on mul teine arusaam õnnest ja sellest, mida see tähendab. Inimeste kõige tähtsam eesmärk elus peaks ju olema emotsionaalne õnn. See polnud lihtsalt kontserdireis, vaid teekond ja vennastumine minu muusikalise perekonnaga.

Kõik, mis juhtuda sai, juhtus, välja arvatud koroonasse nakatumine, mis oli meil reisile minnes ainus tõeline kartus. Tuleb välja, et on teisi asju ka peale koroona. Oli palju head, aga oli ka ebamugavat ja rasket, kuid tulemuseks oli õnnetunne igasuguste hirmude ja traditsioonilise mõtteviisi kiuste. Inimeste eneseavastamine viis üllatusteni, millest sooviksin siin jutustada, sest järgnevat poleks ma kunagi osanud oletada. Juhtunu on veidi kirjeldamatu, ja ma ei usukski, kui ei oleks ise läbi elanud, aga ma siiski proovin.

Kristjan Järvi

Kristjan Järvi on helilooja, produtsent ja dirigent. Ta elab ja hingab muusikat ning kasutades oma oskusi püüab ta luua keskkonda, kus kõik on võimalik. Loe artikleid (13)