Kogu meie elu koosneb keerukatest ja vähem keerukatest süsteemidest. Me ise oleme oma kehas elavate mikroorganismidega ökosüsteemiks ja samas kuulume erinevate ökosüsteemide koosseisu. Koos teiste inimestega moodustame me erinevaid sotsiaalseid süsteeme, kuulume sõpruskonda, perekonda, kogukonda. Samal ajal oleme seotud majanduslikult inimestega, keda me pole kunagi kohanud, aga kes on kasvatanud meile kapsa, avokaado, õmmelnud pluusi või sorteerivad ära meie jäätmed. Elu on lihtne, kui ei pea mõtlema, kuidas sellised süsteemid toimivad. Kaasaja poliitiline ja majanduslik süsteem teeb suuri pingutusi selleks, et tavainimesed ei murraks liialt pead, kuidas on tagatud nende heaolu, püüdes pakkuda lihtsaid lahendusi ja ihade rahuldamist.

Kui vaadata eri valdkondade (keskkonna-, finants-) teadlikkuse uuringute tulemusi, kerkib üles küsimus, kui hästi tegelikult osatakse süsteemselt mõelda. Kui meilt on võetud ära vajadus keerukatest süsteemidest aru saada, kuna ilma selletagi on me heaolu ja turvalisus tagatud, siis kas sellega väheneb ka oskus süsteemselt mõelda?

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (49)