Aare Pilve nimi kirjandusmaastikul tutvustamist ei vaja: töötades teadurina Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses on ta ka aktiivne kultuurikriitik, avaldanud mitu luulekogu, mõtelnud kaasa aktuaalsetel ühiskondlikel teemadel. Viimase luulekogu “Kui vihm saab läbi” (2017) eest pälvis ta nii Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemia kui ka Gustav Suitsu luulepreemia. Aare Pilvega tegi kirjutamisest, kirjandusest ja Eesti ühiskonnast juttu Iiris Viirpalu.
I.V: Kuidas jõudsid sõna- ja kirjandusmaailmani, eneseväljenduseni just sõna kaudu?
A. P: Minu ema on kirjandusõpetaja ning meil oli kodus palju raamatuid, see tundus mulle loogiline ja loomupärane asi. Mingit konkreetset avastust seoses kirjandusega minu puhul ei olnud. Millalgi hakkasin ma luuletusi kirjutama, millalgi läksin Tartu Ülikooli kirjandusteadust õppima. See kõik on isevoolu läinud asi. Võib-olla kui poleks olnud kodust tausta, oleksin läinud õppima hoopis filosoofiat või midagi muud. Kirjandusmaailm on aga väga lai, ta külgneb paljude erinevate valdkondadega, filosoofia, kunstid jne. Kirjasõna kui selline on kultuurivaldkondade ristumispunkt.