Igor Sööt: Champagne'i suured Peetrid ja väiksed Peetrid

Mullitava veini valmistamise ajalugu ulatub sajandite taha. Esimesed viited viivad aastasse 1531 ja Lõuna-Prantsusmaal asuvasse Limoux’ linna. Teine legend räägib 17. sajandi teisel poolel Champagne’i maadel asuvas Hautvillersi kloostris elanud benediktiini ordu mungast nimega Pierre Perignon. Tema “süüks” pannakse, et mingil hetkel hakkasid kloostri keldrites valmima vahutavad veinid, mille järeltulijaid me täna champagne’iks ehk siis maakeeli šampanjaks kutsume.

Kuigi esimene tänaseni kestev šampanjamaja – Reimsi linna südames iidse kriidikaevanduse võlvkäike laagerduskeldriks kasutav Maison Ruinart – tegutseb juba aastast 1729, muutus šampanja tänapäevaseks sädelevaks ja tõeliselt sarmikaks nesteks alles siis, kui madame Barbe-Nicole Clicquot-Ponsardin leiutas 1813. aastal remuage’i (pudelite tantsitamine pärmisette koondamiseks pudelikaeladesse) ning kui seejärel hakati tegema tänapäevast dégorgement’i (pr ümberkorkimine) koos liqueur de expedition’iga (šampanja lõplik magustamine enne müügikorgi paigaldamist).