Viimasel ajal olen nii mitmeski oma kirjatöös ja koolitusel muudkui aga nentinud tõsiasja, et kogu maailma veinitarbimine on viimasel dekaadil jõudsalt kallutanud balanssi üha kergema, vähem alkohoolsema, heledama ja mullilisema neste poole. Nii ka Eestis ja just eriti viimase paari-kolme aasta jooksul.

Aga kuna meie kultuuriruumis pole veinitarbimine eales olnud elustiili orgaaniline osa ja kuna meie maa asetseb ka hoopis teistsuguses kliimavööndis kui enamik vanu veinimaid, siis ilmneb meil siiski teatud erisusi nendest üldistest trendidest. Siinkohal mängib olulist rolli just sesoonsus.

Kui päikeselises Provence’is ollakse harjunud aasta ringi hõrkude mereandide kõrvale, aga ka niisama meelelahutuseks tarbima ohtralt kohalikku värsket rosé’d või siis Alpi kuurortides libiseb nii talvisel suusahooajal kui ka kuumal suvisel matkasesoonil värske Savoie Roussette, siis meil ollakse roosat veini harjunud nautima ikka nendel üksikutel soojadel suvepäevadel kusagil mõnusal terrassil, aga talvel hubase kaminaleegi valgel valatakse pokaali ikka mõni tummine ja soojaandev punavein. Samas on ka mul põnev kuulata lugusid, kuidas osa eestimaalasi ütleb, et nemad punast veini juua ei saa, sest see paneb pea valutama, või hoopistükkis et valge vein on liiga hapu ja hakkab mao peale. Ilmselt on prantslased mind tõsiselt ära rikkunud ja jagan suhtumist, et igat liiki veinide kõrvale on olemas õiged road, mis sobivad hästi ühe või teise toiduga või eri olukordadega. Sõltumata aastaajast.

Igor Sööt

Igor Sööt on VinsDeFrance peasommeljee ja lektor Eesti Sommeljeede Erakoolis. Loe artikleid (42)