Igor Sööt: Eesti käsitöönapsude ülevaade

Kõik konkursil osalenud joogid. Foto: Lauri Laan

Juuni alguspäevil kuulutati esmakordselt välja Eesti parimad käsitöödestillaadid. EBD Group OÜ ja Atla Mõis koostöös Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooniga tõid ilmavalgele konkursi – “Parim Eesti Käsitöönaps 2020”. Võistles 38 napsu-likööri 17-lt tootjalt. Osavõtt oli üsna elav ning osalenud tooted põnevad ja kõneainet pakkuvad. Et ka lugejal oleks aimu, mis meie käsitöömeistrite turul toimub ja mida oleks võib-olla põnev ära proovida, panen kirja osalenud tootjate kaupa minu arvates kõige paremad ja põnevamad tooted, mida kindlasti soovitan huvilistel üles leida ja mekkida.

Eesti napsukultuurist

Võiks justkui arvata, et Eesti rahva hulgas on napsutarbimise kultuur juba aastasadu vana, nii orgaaniliselt tundub see meie rahva elustiiliga ja peokultuuriga kokku sulanduvat. Tegelikult see päris nii siiski pole. Viina valmistamine sai Maarjamaal alguse küll juba 15. sajandil, kuid sellega kauplemine oli ainult valitud kaupmeeste rida ja eriti suurt kandepinda selle tarbimine maarahva hulgas ei evinud. 17. sajandil oli viina valmistamine peamiselt Rootsi kaupmeeste kontrolli all ja 18. sajandil andis tsarinna Jekaterina II ukaas viina valmistamise loa ainult aadlikele. Nii tekkisid pea igasse mõisasse viinaköögid, toodangu tarbimine juurdus sinivereliste hulgas, aga viinaäri andis üsna toeka panuse ka mõisnike rahakaukasse.

Tegelikkuses hakkasid aga teadmised destilleerimisest lekkima sealtkaudu ka lihtrahva hulka. Kuigi ka hilisematel aegadel erinevate riigikordade aegu, tegelikkuses tänapäevani, on iga valitsus kontrollinud piirituse ja kangete napsude tootmist ning lihtrahvale selle valmistamist keelanud, hakkas üha enam juurduma saladuskatte all igatsugu “metsakohinate”, “handsade”, “puskarite” jms pruulimine, manustamine ja nendega ka n-ö hõlma alt äritsemine. Lõpuks on siiski tänaseks saanud tõeks, et kangete napsude tootmine Eestis pole enam vaid suurte monopolide pärusmaa ja nii mitmedki väikesed tegijad on saanud ametliku loa Eestimaal “kärakat” toota ja seda ka müüa. Seetõttu tundus ka juba olevat viimane aeg sedasorti napsud joonele panna ja konkursile stardipauk anda.

Igor Sööt

Igor Sööt on VinsDeFrance peasommeljee ja lektor Eesti Sommeljeede Erakoolis. Loe artikleid (41)