Donald Trumpi äsjane esinemine ÜRO Peaassamblee kõnepuldist oli omamoodi märgiline. Seal oli kokkuvõetult esitatud tema kui maailma juhtriigi liidri nägemus kaasaegsest maailmast ja enda poliitilistest prioriteetidest. See pole lihtsalt üks järjekordne valvekõne, vaid iseloomulik kokkuvõte praeguseks juba käivitunud poliitilistest protsessidest nii kõneleja kodumaal kui ka mujal.
Alanud on uus aeg. Ja kuigi selles kõnes oli tajutav otsene sõnum kodupublikule seoses lähenevate presidendivalimistega, oli see samal ajal tulevase presidendiaja poliitika põhisuundadest. Arvestades USA kui maailma jätkuvalt juhtiva riigi mõjuga poliitikale laiemalt, on igati mõistlik püüda aru saada, mida meil kõigil on oodata. Kui jätta kõrvale paljusid valdav tunne, et tegu on vaid mööduva nähtusega ja kõik pöördub tagasi vanadele radadele, kui Trump ei osutu tagasivalituks või ta kõrvaldatakse, siis tuleks ikkagi lähtuda eeldusest, et tegu on võib-olla hoopis laiema nähtusega, mis sisuliselt polegi kinni vaid presidendi rohkem või vähem värvikas isikus.
Trumpi kreedo
Tuligi ära. President Trump, nn “vaba maailma” liiderriigi juht, ütles oma ÜRO Peaassamblee aastakoosolekul peetud kõnes (sic!) otse ja lahtise tekstiga: “Tulevik ei kuulu globalistidele. Tulevik kuulub patriootidele. Tulevik kuulub suveräänsetele ja iseseisvatele riikidele, kes kaitsevad oma kodanikke, peavad lugu oma naabritest ja austavad erinevusi, mis muudavad iga maa eriliseks ning ainulaadseks.”