Igor Sööt: Burgundia veinid – kohtumine klassikuga

Burgundia veinid on iga sommeljee ja tõelise veinisõbra unistuste maailm.

Viimasel aastakümnel on kuidagi niimoodi juhtunud, et olen korra või paar aastas võtnud ette autoretke läbi Euroopa Prantsusmaale. Tegelikult miskit juhuslikku nendes seikades ei ole. Mu töö ja hobi – Prantsusmaa veinid – käsikäes, ärgitavad mind olema pidevas antud valdkonda puudutavas info- ja uute maitsete näljas ja eks see olegi mind liikuma pannud. Sõitude eesmärkideks olevad piirkonnad on aastati olnud erinevad, kuid miskitmoodi olen ikka ja jälle, kas siis puht logistilises plaanis või kõrvalepõigetena tegelikult marsruudilt, avastanud end seiklemast Burgundia veinikülade ja viinaaedade vahel.

Burgundia veinipiirkond asub Ida-Prantsusmaal ja selle viinaaiad asuvad Saône jõe läänekallast palistava kulunud mäeaheliku nõlvadel ja pisut ka jõelammil. Piirkond ulatub Dijon’i linnast põhjas, peaaaegu kuni Lyon’i linnani lõunas. Eraldiseisvaks alampiirkonnaks on Auxerre’i linna lähistel laiuv Chablis’ ala. Kuulsaimad veinid valmivad Côte de Nuits’ ja Côte de Beaune aladel, mida on koos ajalooliselt kutsustud kui Côte d’Or (pr.k. kullanõlv). Sellel territooriumil asuvad ka kõik ikoonilised Bourgogne Grand Cru viinaaiad.

Burgundia veinid on iga sommeljee ja tõelise veinisõbra unistuste maailm

Ma ei pea siin silmas pigem mitte tavapäraseid üldapellatsiooni- või külaveine, vaid ikka neid tõelisi veinide kuningannasid – Grand Cru põldude üllaid, erakordseid ja hinnalisi nektareid. See, mida sealne terroir võimaldab ekstraheerida maailma ühest enimviljeletavast ja mujal sageli lihtsate massiveinide tooraineks minevast Chardonnay’st või siis hoopis ülimalt kapriissest, pirtsakast ja õrnast Pinot Noir’st, on erakordne ja tõeliselt muljetavaldav. Nende veinide tundmaõppimine on põnev, nüansirikas, ääretult nauditav ja meeldejääv protsess.

  • Parimad burgundia valged veinid on lopsakad, külluslikud, kreemise tekstuuriga ning väga mitmekihilise lõhna- ja maitsebukeega.

Chardonnay loomupärane jõuline puuviljasus on Prantsuse tammevaatides pärmisettel laagerdumise abiga pisut kammitsetud ja väljendub väljapeetud ning elegantsel kujul küpsete või kuivatatud viljade (õun, luuviljalised), magusate aroomide (vanilje, toffee, mesi), valgete õite, aga ka tsitruseliste värskemate ja hapukamate lõhnade kompleksina. Suus tundub vein mõnusalt ümaralt täidlane, küpsete õunaste ja luuviljaliste, vaniljeste nüansside, pähklisuse ja võiste nootide poolest rikas. Järelmaitse on pikk ja nauditav, täidetud puuviljasuse ja seda balansseeriva tsitruselise hapukuse ning kergelt soolaka mineraalse noodiga. Küpsematel veinidel ilmnevad lisaks põnevad ürdised ja alusmetsased noodid, veelgi tugevam pähklisus, aga samas pehmem ja lummavam happesus.

  • Punased veinid on elegantsed, peened ja hõrgud.

Lõhn on punasemarjane, õrnade vürtsikate nüanssidega, sageli pisut ürdiste nootidega, tunda on jällegi magusa toffee noote ja teinekord ka pisut hapuka moosi või želee alanooti. Bukees avanevad peale pokaali kallamist minutite järel järjest uued ja uued kihid. Maitse on algul hapukas, aga siis ilmuvad keelele punased marjad (kirss, sõstrad, jõhvikad), vaevuaimatavad vürtsid, kirsikivi mõrkjas noot, ja lõppmaitses jäävad keelt paitama pehmed ja siidised tanniinid, kirsi-jõhvikasegune meeldiv hapukus ja õrn soolakas mineraalne noot. Küpsemate veinide lõhna ilmuvad põnevad alusmetsa ja karjamaa hõngud, aga ka metsaseente hõrgud nüansid. Maitse muutub küpsedes aasta aastalt pehmemaks, õhemaks ja siidisemaks.

Aita luua kvaliteetset sisu (püsivalt) ja hakka Edasi püsitellijaks 5€/kuus.

Tasulise sisu lugemiseks tee püsimakse pangas.
Teine võimalus on allolev mikromakseteenus, kus makse toimub mobiiltelefoni teel.

Häid lugemiselamusi!

 

Igor Sööt

Igor Sööt

Igor Sööt on VinsDeFrance peasommeljee ja lektor Eesti Sommeljeede Erakoolis. Loe artikleid (32)