Räägin teile ühe vana loo. See olukord on tuttav küllap paljudele juhtidele. 5 minutit enne coaching’u-sessiooni lõppu tuleb kiirkorras jutuks veel üks juhi jaoks oluline teema – nimelt on uus, katseajal olev inimene talle tagasi saatnud ametijuhendi, mis on joonitud üleni triibuliseks erinevate värvide ja kommentaaridega. Muu hulgas üks kommentaar kõlab nii: “Seda teen ainult lisatasu eest!”
Juhi peas trummeldab küsimus, kas võib olla, et tegu on värbamisveaga. Kuidas saab olla nii palju probleeme ühes juhendis ja juba meenub teisigi kummalisi käitumisi selle inimese poolt. Mida teha, vasardab peas. Selgusele tuleb jõuda enne katseaja lõppu. Ja nagu meile kõigile omane, on varuks ka mõned diagnoosid: “Küllap sellepärast, et… Küllap ta ongi selline…” jne.
Coaching’ult lahkudes, allesjäänud 5 minutiga, teeb juht järeldused: “Minu oletused on kõigest minu diagnoosid, tegelikult ma ei tea, mida see inimene mõtleb. Tasuks kuulata.”
Ebaharilik asjade käik
Järgmise coaching’u-sessiooni alguses räägib juht, mis vahepeal on juhtunud. Nimelt on juhil oma inimesega kokku lepitud regulaarsed iganädalased vestlused. Ja siis vahepeal üks nendest ka toimus. Kokkulepe oli, et muude teemade hulgas saab olema ka ametijuhendi teema.
Vestlus algab jooksvate eluliste teemadega. Mõne aja pärast ütleb töötaja, et räägime nüüd ametijuhendist. Juht ütleb: “Väga tore. Võtame siis selle ette.” Ja paneb suu kinni.
Ise kommenteerib ta seda mulle nii: “Ma teadsin, et ma pean teda kuulama, aga ma ei teadnud, kuidas see käib. Siis ma lihtsalt olingi vait ja siis see kõik juhtus.” Töötaja võttis ise esimese punkti ette, selgitas ja kommenteeris oma mõtteid, küsis juhi käest mõned küsimused. Juht kuulas ja selgitas ainult vajadusel. Ei veennud ega argumenteerinud, vaid kuulas. Initsiatiivi hoidis töötaja ja vestlus lõppes nii, et ametijuhend jäi nii nagu ta oli, inimene tundis ennast hästi ja juht täpselt samuti. Lisaks sellele kukkusid kokku juhi diagnoosid.
Mis puutub siia võidurelvastumine?
Täiskriipsutatud ametijuhend viitas ilmselgelt töötaja kõrgenenud tundlikkusele ja ärevusele. Hiljem selgus, et selleks oli ka konkreetne põhjus, mis tulenes tema esimestest tööülesannetest. Kui juht orienteerus kuulamisele ja mõistmisele, sai töötaja aru, et tal ei ole vaja iga hinna eest ennast ja oma seisukohti kaitsta, et juht ei tungigi talle peale, vaid hoopis kuulab. Selle tulemusena ei olnud töötaja enam kaitses ning tema ratsionaalne ja loogiline mõtlemine hakkas toimima. Energia ei kulunud enam enda kaitsmisele ja võidurelvastumisele, vaid sisulisele mõttevahetusele. Tulemuseks oli hea kokkulepe.
Enne kui info jõuab meie teadliku mõtlemise keskusesse (prefrontaalkorteksisse), töödeldakse seda meie emotsionaalses ajus. Viimane hindab sissetulevat infot vastavalt käesolevale ja varasemale kogemusele ja vajadusel käivitab alarmi ning meie teadliku mõtlemise keskus blokeeritakse. Emotsionaalne aju kindlustab eelkõige turvalisust, enne kui mõtteprotsess saab alata. Aju paneb prioriteedi alati emotsionaalsele protsessile.
Kui niiviisi mõelda, siis võime me kõik, sh ka juhid, avastada, et suure osa oma päevast vaidleme me oma inimestega, ilma et meie mõtteprotsess täispotentsiaaliga töötaks. See ei tähenda, et me oleksime muutunud lolliks, aga meie potentsiaal piirdub sellel hetkel kõigest meie automaatsete ja instinktiivsete mustritega. Midagi uut meile pähe ei tule. Energia läheb valesse kohta: kaitse ehitamisele, veenmisele, mis konkreetselt selles olukorras on jõu kasutamine teise inimese peal. Kokkuvõtvalt me võidurelvastume. Tulemus on mõlema jaoks null. See on inimlik ja mõnes mõttes pole sinna ka midagi parata. Samas on võimalik õppida ennast palju paremini juhtima.
Väga sageli on meie mõtteviis midagi taolist: “Kui minu inimesed oleksid teravamad pliiatsid, paremad suhtlejad, siis me teeksime paremat tulemust. Nad võiksid muutuda, areneda ja õppida.”
Mõnikord võiks selle asemel mõelda nii: “Mida mina juhi või inimesena võiksin teha teisiti, kuidas areneda, mida õppida, et me koos teeksime parema tulemuse, et asjad muutuksid paremaks.”
Ruti Einpalu
Ruti Einpalu on üle kümne aasta viinud läbi juhtide arenguprogramme ja koolitusi, mis on suunatud tulemuslikumale inimeste ja muutuste juhtimisele. Viimastel aastatel on koolitamisele lisandunud töö mentori ja coachina. Coachingust on saanud minu tõeline kutsumus. Näen selles kõigile ammendamatut arenguvõimalust. Ruti Einpalu kuulub International Coach Federation Estonia (ICF Estonia) ühingusse. Rohkem artikleid leiad blogist rutieinpalu.com. Loe artikleid (40)
