Kunnar Karu matkakool. Matkasöök pole veega keedetud puder ega maitsetud makaronid

Päikseloojangu tee Saaremaal.

Matkajuht Kunnar Karu, kes alustas 1. mail 31-päevast väljakutset #karu1000, mille raames proovib ta läbida tuhat kilomeetrit erinevatel Eesti matka- ja liikumisradadel, jagab oma matkasoovitusi Edasi lugejatega uues artikliseerias. Kolmandas loos jagab Kunnar näpunäiteid matkatoitude kohta.

Matkatoitude puhul on üks reegel, mis kehtib absoluutselt iga pikkuse ja raskusastmega matkal: sööge seda, mida olete harjunud sööma ja mis teile meeldib. Lühikesel mõnetunnisel matkal on seda muidugi lihtsam korraldada kui pikal ekspeditsioonil teise riiki, aga alati tasub seda jälgida. Kui ikka tõsiselt vihkad hommikuputru, siis ei hakka sa seda matkal armastama ja see ei anna raskel hetkel mingit motivatsiooni edasi minna. Lisaks on kõige suurem rumalus kaasa tassida toitu, mis ei maitse ja mida süüa ei taha.

Lühikese matka toidud

Paaritunnisele retkele võta kaasa oma lemmiktoitu. Kui oled end muidu mingi eesmärgi täitmise puhul premeerinud kohupiimakoogiga, siis matkal tasub ka ennast heade asjadega premeerida. See paneb silmad särama ja annab energiat edasi minna. Eriti kehtib see näiteks lastega matkates. Pole vaja matkata viis tundi, et siis teekonna lõpus süüa toitu, mis üldse ei meeldi.

Lühikesele retkele võid kaasa teha oma lemmikvõileibu või võtta lemmikšokolaadi.

Matkajoogid

Sama, mis kehtib toidu kohta, peab paika ka joogi puhul. Matk ei tähenda ainult vee või spordijoogi joomist. Kui sulle meeldib apelsinimahl, siis võta see! Oluline, et retkel või matkal oleks kindlasti midagi, mis energiat annab ja janu kustutab.

Seljakotti joogipudeleid pakkides mõtle sellele, et iga paari tunni kohta peaks matkal jooma umbes liitri vett, kui on kuum päev, siis isegi poolteist liitrit. Ei ole mõtet arvata, et lähed paariks tunniks retkele ja saad 200 milliliitriga hakkama.

Paljud joovad ainult vett. Teised panevad sellesse spordijoogi pulbrit, mille kohta mõned arvavad, et see on halb. Kui oled ühepäevasel retkel, siis tõesti pole vahet. Aga kui on nädalane raskem matk, kus higistad kõik mineraalid välja, siis spordijook aitab neid juurde saada. Eriti oluliseks muutub see siis, kui ka toiduvalmistamiseks kasutatakse peamiselt lumest sulatatud vett või liustikuvett, kus pole üldse mineraale.

Õpime sööma

Matkajad üritavad alati nii-öelda ette süüa ja juua – kui teed matkapäeva hommikul korraliku söögi ja jood vähemalt pool liitrit vett, siis enne lõunat ehk midagi väga ei tahagi ning toitu peab palju vähem kaasas tassima. Korralik söök hommikul ja õhtul on osa matkatarkusest, mis aitab päeval kergema kotiga ringi käia.

Algaja matkaja võiks arvestada, et iga tunni järel oleks hea teha väike paus, nii viis minutit, võtta lonks juua ja kindlasti ka amps süüa. Kogenud matkajad teevad pause iga mõne tunni tagant ning võivad käigu pealt ka juua, kui janu tuleb. Mida vähem peatusi, seda rohkem jõuab päeva jooksul kilomeetreid läbida. Üldiselt on alati mõistlik ühendada toidupaus mingi muu pausiga, kui neid on ka vaja teha. Näiteks kui pildistad loodust, siis mõnes kohas, kus tahad vaateid fotografeerida, võib samal ajal ka lõunapausi teha. Muidu koguneb neid pause ühte matkapäeva väga palju.

Matkal juuakse väga tihti sooje jooke – teed, kakaod, harvem kohvi. Kohv väljutab kehast vett, tõstab paljudel pulsi liiga kõrgele jne. Minu matkamaailmas – kui räägime lühikesest ja lihtsast retkest – võib kohvipausi muidugi teha. Ja kui viiepäevasel matkal teed hommikul väikse kohvi, on kõik hästi – aga grupiga matkal olles ma õhtul mingit kohvijoomist näha ei tahaks, muidu ei saa keegi hommikuni magada. Ning kui oled mägimatkal ja tõused mäkke, siis kohv jääb alla laagrisse ootama.

Osad matkajad joovad kakaod, osad teevad ingveriteed, nii et panevad ingveritükid kuuma vee sisse termosesse – talvel on soojad joogid eriti head. Aga ka suvel on sooja ilmaga hommikul roheline tee hea lahendus.

Kõige rohkem tunneb matkal puudust võib-olla puu- ja köögiviljadest – neid on raske tassida ja need kipuvad lödiks minema –, tomati võtad ikka ainult esimeseks õhtusöögiks kaasa. Kui matkatee viib mõnda asulasse, siis kehtib reegel, et kõik söövad nii palju värsket kui vähegi võimalik. Seejärel on mõned päevad isegi tunne, et väga ei viitsigi seda salatit süüa.

Hommikusöök

Mina eelistan hommikul ja õhtul sooja sööki ja lõuna ajal tavaliselt midagi ei keeda, söön nii-öelda kuivsööki. Ma ise suur pudrusööja ei ole, aga kellele pudrud meeldivad, siis see on matkal hommikusöögina väga hea. Kiirpudrud on tänapäeval juba väga maitsvad. Matkaputru tehakse nii, et kodus segatakse piimapulber helveste sisse varem valmis ja pakitakse siis ringi. Suuri pappkarpe matkale keegi ei võta. Kes tahab, saab juba varem lisada ka kuivatatud puuvilju või marju.

Traditsioonilised võileivalahendused töötavad matkal hommikusöögina väga hästi. Mida me matkadel hästi palju teeme, on kõikvõimalikud vrapid. Leiba on raske tassida, aga selle õhukese pehme lavašiga on asi lihtne. See ei lähe katki ning on kerge.

Pühapäeval, kui on aega ja võimalust, on pannkoogid samuti omal kohal. Aga siis peab jälgima, et kaasas oleks ka pann ja natuke õli. Moos ja mesi on samuti matkal vajalikud asjad.

Kui hommikul saab pudru sisse moosi panna, on kõigil nägu naerul.

Suurema seltskonnaga matkates tehakse puder tavaliselt neutraalne – kes tahab, lisab moosi; kes tahab, sööb võiga ja lisab soola.

Mulle sobib seegi, et soojendan hommikul eelmise õhtusöögi ülejääke. Kui on külm ilm, saab niimoodi kõige kiiremini sooja toitu.

Mägimatkal on minu tipupäeva hommikusöök alati soe kakao ja tahvel šokolaadi. Parematel päevadel võetakse välja puuviljakonserv, aga see on siis pidupäev. Minul tipupäeval hommikupuder suunurki ei tõstaks. Sellisel päeval enne pikka rasket tõusu ei ole mingit mõtet süüa kell kolm öösel putru, kui sulle pudrud üldse ei meeldi. Pole mingit mõtet teha seda ainuüksi selle pärast, et matkajuht ütleb, et hommikusöögiks peab putru sööma.

Pannkoogid ja tee pühapäeva hommikul matkal Sloveeniasse.

Lõunasöök

Minu lõuna on tavaliselt kuivlõuna, sinna joon muidugi midagi kõrvale. Kui on külmem ilm, siis võtan termosest midagi sooja. Grupiga matkates teeme päeval peatusi kolm-neli tükki. Lõunaks on sellised asjad, mida mugav murda ja süüa, mis annavad energiat – lisaks magusad asjad, näiteks halvaa, kuivatatud puuviljad. Kui oled väga soojas riigis, siis šokolaad hästi ei tööta, aga sulab küll hästi.

Üksi minnes tasub asjad pakkida väikestesse pakenditesse, et tekiks vaheldust. Seltskonnaga olles võib suure paki rosinaid ära jagada, siis tead, et järgmine kord on kuivatatud aprikoos ja tüdimust ei pea kartma. Matkal on väga hinnas juust-sink, kalakonservid, pasteet, suitsuvorst, leivad, kõikvõimalikud müslibatoonid, pressitud puuviljamoos.

Spordimehed tahavad tarbida energiageeli. Kui oled lihtsal matkal, siis unusta see ära. Ekspeditsioonil tulevad need ehk mängu, aga kui oled lihtsalt matkal, siis pole vaja.

Energiajook on samuti väga halb mõte. Korraks on tore, aga järgmisel päeval päris raske.

Õhtusöök

Õhtusöögi valmistamine ja jagamine pikal matkal ei ole piin, see on matkapäeva lõpetuseks väga tore sotsiaalne toiming.

See on osa heast matkast. Tavaliselt on õhtusöögiks pasta, riis, kartulipuder, kuskuss. Sinna saab siis lisada juurikaid, pastale sinki ja juustu peale. Suitsuvorst sobib kõikidele matkadele.

Kui oled seltskonnaga, tee pasta ja riis valmis ilma kastmeta ja siis need, kellele ei meeldi liha või tomatikaste jne, saavad oma osa ära tõsta. Seejärel saab hakata maitseid teiste jaoks tuunima.

Maitseainete komplekt on õhtusöögi jaoks hädavajalik ja kuna maitseained ei kaalu ka suurt midagi, siis tasub neid alati kaasa võtta. Sool ja pipar muidugi, aga ka näiteks karri on mul alati kaasas.

Matkaja toidukotis on alati ka ingver. Mida külmem ilm, seda rohkem kulub. Sidrun on ka hea asi, mida kaasa võtta.

Supp

Kui on külm ilm, siis on üks supipaus päevas ideaalne. Kui matkad kõrgel, siis on üks supipaus lausa elupäästja. Samuti tipputõusult alla tulles – siis ei suuda kohe midagi rasket süüa.

Mina pakisuppi toiduna ei võtagi, sest selle toiteväärtus on madal. Kaasa võib võtta kasvõi vana hea kukesupi – supp on matkal toit, mis annab sooja ja hea emotsiooni.

Igasugused kuivkülmutatud matkatoidud, kuhu tuleb lihtsalt kuuma vett lisada, on pikemate ekspeditsioonide toit, kus tee peal on raske varusid täiendada. Neid on väga erinevaid, enne tuleks kindlasti proovida, mis sulle üldse maitseb – muidu tassid kaasa midagi, mida üldse ei söö.

Ehkki iga pakk on tavaliselt mõeldud ühele inimesele, on need head kahe peale jagamiseks. Pigem sööd pool ja võtad mõnda muud asja ampsu veel juurde.

Minu isiklikus edetabelis pakitoidud kõrgel kohal pole ja ega neid läbuseid toidupakke pole pärast mõnus kaasa pakkida – sest ega neid metsa alla vedelema jätta ju ka ei saa. Tõsisemal ekspeditsioonil nendeta muidugi ei saa, aga lihtsalt matkal eelistan igal juhul teha endale värske pasta ja salati sinna kõrvale.

Matkanõud

Termos on iga matkaja jaoks vajalik töövahend. Eriti siis, kui matk toimub talvisemal ajal. Aga termos hoiab ju jahedad joogid ka külmad, nii et termost on matkal vaja aasta ringi.

Termosel on tavaliselt kaasas ka tops, nii et eraldi kruusi polegi vaja pakkida.

On olemas ka eraldi termokruusid, mida mõned matkajad armastavad, aga see ei ole varustuses kindlasti kohustuslik.

Eraldi termosed on toidu jaoks. Mina neid väga ei kasuta, aga paljud fännavad ja võtavad matkale näiteks sooja lõunasöögi kaasa sellega. Ma lihtsalt olen see tüüp, kes sööb lõuna ajal matkal pigem vähe.

Söömise jaoks peaks seljakotis olema nuga-kahvel-lusikas. Kui lähed lihtsale lühikesele retkele, pole vaja eraldi matkanõusid osta, võta lihtsalt kodust köögisahtlist üks komplekt kaasa.

Pikemale matkale lauahõbedat muidugi kaasa ei tassi, siis võetakse spetsiaalsed nõud.

Levinud asi on spork – söögiriist, milles on ühendatud kahvel, nuga ja lusikas. Lisaks sporgile või tavalisele kahvlile-lusikale peaks matkaja kotis olema toidu valmistamiseks ja lõikamiseks üks korralik matkanuga, piisab ühest kogu seltskonna peale. 

Osad matkanõusid tootvad firmad on välja mõelnud lisatarvikud, mille abil saab lusikast teha kulbi ja kahvlist praadimislabida. Selles mõttes pole spork parim lahendus, sellele midagi lisada ei saa.

Ja lõpuks on vaja asja, millelt süüa – mina soovitan taldriku asemel kaasa võtta kausi.

Kuskil kividel või mätastel süüa tehes ja süües võid olla kindel, et taldriku asemel on see toit igal pool mujal.

Jällegi, lihtsale retkele võid kodust võtta kausi, pikale matkale juba spetsiaalse kausi. Plastkausid on kergemad, aga tänapäeval tehakse palju ka silikoonist matkanõusid, mida saab kasvõi kokku voltida. Need on ka lihtsamini pestavad, ei võta suurt midagi külge.

Toiduvalmistamiseks on lõke kõige robustsem viis, aga lõket igal pool teha ei tohi. Ka ei sobi kaasaegsed nõud hästi lõkkesse. Mina ei tee peaaegu kunagi lõkkel süüa. Muidugi, kui olen RMK matkakohas ja kõik vajalik on olemas, siis ikka grillin vorsti. Tõsi, Tuneesias sai leiab küpsetatud otse kõrbeliival.

Matkapliit on see, mida kõik matkajad toiduvalmistamiseks kasutavad. Neid on nii otse balloonile kinnitamiseks kui ka eraldiseisvaid olemas.  On lisaks gaasile ka  erinevatel kütustel töötavaid ning siis on ka esimese edasiarendus, kus pliidiga koos tuleb kaasa kruus. Hinnad algavad mõnekümnest eurost ja jõuavad eriti kergete ekspeditsioonipliitide puhul paarisaja euroni. Ära unusta, et pliitidel ja balloonidel on erinevad keermed, kontrolli seda alati, et ostaksid endale sobivad!

Pärast söögitegemist tuleb nõud ka puhtaks saada. Kui liigud piirkonnas, kus on palju vett ja söögitegemise kohas on seda vabalt käes, siis natuke Fairyt on täitsa piisav kaasa võtta. Kui vett ei ole ja pead seda kaasa tassima, siis selleks puhuks on välja mõeldud spetsiaalsed nõudepesulapid, kuhu on juba natuke puhastusvahendit lisatud.

Soovitusi algajale matkakokale

  • Hommikusöögiks arvesta umbes 80 gr pudruhelbeid inimese kohta. Igal juhul eelista kiirputrusid! Eriti kui on jahe, siis hommikul riisist putru keetma hakata on ikka liig.
  • Õhtusöögiks sööb keskmine inimene 100 gr kuivainet. Kilo pastat on keskmiselt kümne inimese õhtusöök – eeldusel, et sinna käib midagi juurde.
  • Spagetid võtavad seljakotis kõige vähem ruumi, samal ajal kui sarvekujulised makaronid on kõige suuremad ruumiröövlid.
  • Õhutemperatuur ja matka raskus mõjutavad alati seda, kui palju inimesed söövad.
  • Grupiga kaasa minnes võta alati natuke kaasa ka enda lemmiktoite. Ka grupiga koos süüa tehes on hea, kui on kaasas midagi, mida tavaliselt sööd. Pole mõtet lasta endale teiste ideid toidu osas peale suruda. Samas, uusi asju tasub muidugi proovida, eriti mõnes eksootilises sihtkohas.
  • Tuld ja seega ka sooja sööki ei tehta kunagi telgis! Ainult eriti kogenud matkaja võib selle riski võtta.
  • Kui lendad oma matka alguspunkti, siis arvesta, et gaasiballoone ei tohi kaasa võtta. Sellisel juhul kasutataksegi erinevate kütustega töötavaid pliite – kasutad seda kütust, mida sihtkohariigist osta saab. Kütust sellistele pliitidele saab näiteks bensiinijaamast.
  • Matkanuga paki äraantavasse pagasisse, termos aga alati käsipagasisse. Termost ei saa läbi valgustada ning siis pakitakse su äraantav pagas lihtsalt lahti, et üle vaadata, mis see on. Pane termos parem käsipagasisse kõige peale, et saaksid selle turvakontrollis kiirelt ette näidata.

Matkajuht Kunnar Karu matkakooli artikliseeria käsitleb teemasid alates sellest miks üldse tasub kõndida, looduses liikuda ning uusi radu avastada kuni lühikeste terviseradade leidmise ning telgi ja matkatoitude valikuni välja. 

Väljakutse Karu1000. 1. mail alustas Kunnar Karu 31-päevast väljakutset Karu 1000, mille raames proovib ta läbida tuhat kilomeetrit erinevatel Eesti matka- ja liikumisradadel. Ettevõtmise eesmärgiks on tutvustada erinevaid võimalusi Eesti looduses kõndimiseks ning jagada positiivseid elamusi liikumisest. Väljakutset alustas Karu 1. mai hommikul Lõuna-Eestist Karula looduspargi pikalt matkarajalt ning kui jõudu jagub, siis lõpetab ta oma teekonna 31. mai pärastlõunal Tallinnas Toompea lossi ees. Jälgi Kunnari tegemisi tema Instagrami ning Facebooki kontol.

Liikumisele annavad hoogu Sportland Eesti ja The North Face, Eesti Terviserajad, Ühendus Sport Kõigile, Tartu Terminal, Fat Burner spordijook, Mariine Auto ja Subaru, FreeSport spordijook, ajakiri Edasi.org, MTÜ Elamusretked ning Nipernaadi Matkaklubi.

Kunnar Karu

Kunnar Karu

Kunnar Karu on Nipernaadi reisiklubi matkajuht ja alpinist. Tema reisikirjad viivad lugeja erinevatele mäetippudele, tuues koju kätte ka vaated pilvepiirilt. Loe artikleid (15)