Miks õppida fakte ajal, kui kõik maailma tarkused on internetis ühe kliki kaugusel?
Kartmata kõlada nagu Lenin (õppida, õppida ja veel kord õppida!), vastaksin ma küsimusele, mida kool peaks eelkõige õpetama – “fakte, fakte ja veel kord fakte”.
Ma muidugi liialdan siin, aga mõõdukalt. Usun siiski, et koolis peaks võrdselt kõige muuga kulutama aega ja energiat ka faktide õppimisele. Miks nii, kui ikka räägitakse sellest, kuidas koolis õpitakse neid liiga palju ja tavaliselt kirutakse sinna juurde ka tuupimist, sest kuidas muidu faktid pähe hakkavad. Isegi Yuval Noah Harari on seda meelt ja heidab tänapäeva koolile ette tuupimist. Ta lisab: “Viimane asi, mida õpetaja sellises maailmas tegema peaks, on anda õpilastele veel rohkem infot. Neil on seda juba niigi liiga palju. Selle asemel on inimestel vaja oskust infost aru saada, eristada olulist ebaolulisest ja, mis veel tähtsam, liita hulk infokilde üheks suureks maailmapildiks.” (Harari, “21 õppetundi 21. sajandiks”) Ootamatu seisukoht inimeselt, kelle pöörased prohvetlikud teooriad põhinevad faktidel? Muidugi ei ole info alati seesama, mis fakt, aga tihti on.