Seekordset artiklit ajendas mind kirjutama tõsisemat sorti „hulluselaine“, mis veinimaailma iseäranis viimasel dekaadil on tabanud.
Maailm areneb eksponentsiaalse kiirusega – uued, alles hiljuti ulmelisena tundunud tehnoloogiad, inimkonna teadmised ja teadlikkus, avanevad piirid, pea kõigile avanenud võimalused reisida loetud tundidega praktiliselt igasse maakera asustatud punkti jne. Need kõik on positiivsel poolel. Kurvastusega tuleb tõdeda, et ka negatiivsed arengud on saavutanud eksponentsiaalse kiiruse – inimkonna rahvastiku kasv, keskkonna saastamine ja hävitamine, maakera muutuv kliima, looduslike toorainete ammendumine, konfliktid ja sõjaoht jne.