Biokeemik Katrin Sak vaatab värske pilguga Aino Perviku raamatusse “Kunksmoor ja kapten Trumm”, mis sisendab muu hulgas seda, et looduslikest ravivahenditest on kasu küll.
Üha jõulisemalt levitatakse ühiskonnas arusaama, et loodusravi on kasutu, ohtlik ja võib jätta hädalised ilma õigel ajal toimivast tõhusast klassikalisest abist. See on teema, millega seonduvad seisukohavõtud kipuvad olema emotsionaalsed ja tulised, sest puudutavad paratamatult meist igaüht. Vaevalt leidub inimest, kes poleks joonud kummeli- või piparmünditeed, teinud sinepiplaastrit või kasutanud saialillesalvi. Nii me siis kõigume kahevahel: ühel pool ametkondade püüe loodusravimid keelata ning teisel pool inimeste uskumused ja põlvkondlik kogemuspärand, millele sekundeerivad arvukad teadusuuringud, paljud neist juba erinevates kliinilistes faasides.
