Suure pauguga Eesti vallutanud toidu kojukanne vajab tarbijale lähemalt lahti seletamist. Edasi palvel vaatab Kristel Randrüüt endise restoranipidajana kriitilise pilguga otsa globaalsele toidukullerdamise teenusele, üritab leida selle nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid toitlustusturule ja rahva tarbimisharjumustele.
Selgub, et kiiruse ja mugavuse kõrval tekitab muret toidukullerdamise suur jalajälg (ühekordsed plast-, papp- ja fooliumpakendid), aga ka toidujäätmetest ja toidutranspordist tekkiv kasvuhonegaaside hulk. Kuidas aga toidukullerdamine mõjutab restoranikultuuri? Mõtlemisainet pakub ka see, et noored, kes on kõige suuremad teenuse kasutajad ja samas ka kõige aktiivsemad kliima eest võitlejad, ei tee kullerteenust igapäevaelus kasutades just kõige keskkonnasõbralikumaid ega ka tervislikumaid valikuid.