Kontaktivabalt saabuv õhtusöök ja kliki kaugusel taksojuht on omamoodi tehnoloogiaimed ja pandeemiaelu pärisosa. Digiplatvormidel töötab Eestis igal nädalal 56 000 inimest*, mitte-eestlaste seas on neid rohkem. Euroopa lõikes tehakse platvormitööd enim riikides, kus sissetulekud on madalad, seega on toidukulleri ja sõidujagaja suurim motivaator pääseda vaesusest.
Vana-aasta õhtul võttis Bolti juht Adaeze Makinde Kaarli puiesteelt peale pidulise, kes väljus autost enne sihtpunkti jõudmist. Hommikul ootas teda ühe tärni hinne ja kaebus kliendilt, et sõitu ei toimunud. “Raha läks maha minu kontolt ja kuigi ma võinuks Boltiga seda klaarida, olin liiga väsinud, et midagi ette võtta,” meenutab Adaeze, kes tuli aastal 2016 Nigeeriast Tallinna õppima.
“Toidukulleriks hakkamine oli kiireim viis tänavalt hostelisse kolida,” räägib Eestis elav James Cotton, kes enne pandeemiat kasutas Londonis töö leidmiseks Deliveroo äppi. “300 naelast nädalas piisab, et jalad alla saada,” kirjeldab James elementaarseid kulusid toidule ja peavarjule ning lisab, et kulleri töö võib olla riskantne. “Tänavatel liiklemine tähendab sekeldusi – inimesed ütlevad sulle suvalisi asju, tihti näed pealt kaklusi ja mõtled, kas peaks vahele minema.” Mitmel korral on James ka läinud.
