Intressimäärad on olnud langustrendis umbes 40 aastat – see on pikem ajavahemik kui iseseisvuse taastanud Eesti panganduse ajalugu. Ainult väga vähesed mõtlesid sellises olukorras intressiriski maandamise peale. Isegi ajal, mil intressimäärad olid negatiivsed, tundus paljudele, et põhi ei ole ikka veel käes. Nüüd, kus inflatsioonitont on üles äratatud, tasub intressimäärade peale tõsisemalt mõelda nii laenuvõtjatel ja -andjatel kui ka regulaatoritel.
Ameerika Ühendriikide keskpank FED alustas intressimäärade tõstmist 2022. märtsis ja 2023. aasta augusti lõpuks oli ta kergitanud lühiajalist intressimäära 11 korral tasemeni 5,25%. Kuigi viimase 12 kuu inflatsioonitempo oli augusti lõpuks aeglustunud 3,7%-ni, on see endiselt kiirem kui keskpanga seatud eesmärk, mis on 2%. Ei ole välistatud, et FED tõstab intressimäärasid tänavu veel vähemalt ühel korral. USA valitsuse kümneaastaste võlakirjade intressimäär oli augusti lõpus 4,11%. Seega võib tõdeda, et USA-s on üle väga pika aja reaalintressimäärad taas positiivsed.
