Me saame oma inflatsiooni alla, kui muudame elektrituru hinnastamisreegleid või viime osa energiamahukast tootmisest siit minema.

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama euro loomisest. Enne eurot võis Euroopa jagada eelarvepoliitika järgi kaheks: lõuna pool viljeldi nõrka eelarvepoliitikat, oli kõrgem inflatsioon ning valuutad nõrgenesid eeskujulikuma eelarvepoliitikaga riikide valuutade suhtes; põhja pool asuvad riigid viljelesid karmimat eelarvepoliitikat ja inflatsioon oli madalam. Saksamaa oli Euroopa ühise rahaga nõus ainult ühel tingimusel: keskpank ei tohi valitsusele raha laenata. Kõik need kriteeriumid said kenasti kirja pandud kokkuleppes, mida tuntakse ka Maastrichti kriteeriumitena.

Nüüd on sellest möödas kolmkümmend aastat ja on selge, et need kokkulepped pole pidanud. Riikide võlg ei tohiks kokkuleppe kohaselt ületada 60% SKT-st. Täna ületab enamus eurotsooni kuuluvate riikide võlatase seda joont. Madalaima tasemega on Eesti ja ka teised Balti riigid mahuvad kokkulepitu piiresse. Kreekal on võlakoorem rohkem kui kolm korda suurem kokkulepitust ja Itaalial 2,5 korda. Kokku on eurotsooni riikide võlg veidi alla 100% SKP joont. Ehk tublisti üle lubatu.