Euroopas käib sõda, intressimäärad tõusevad, ablas inflatsiooniuss järab isukalt kontol lebavat raha, investeerimisvarade hinnad on aga jätkuvalt kõrgel. Väärtuslikke näpunäiteid, kogemusi ja praktilist lähenemist erinevatele olukordadele leiab meie uuest põhjalikust raamatust “Investeerimisedu põhimõtted”. Kirjeldan aga siingi lühidalt, kuidas praegust olukorda näen. Kas kardan turgu või inflatsiooni?
Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja suvenumbris, mis on saadaval suuremates kioskites üle Eesti ja jaekaupluste ajakirjandusletis. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta Edasi e-poest.
LHV pensionifondide juht Andres Viisemann võrdles aktsiatesse investeerimist juba 2014. aastal teerulli eest sentide korjamisega ning pidas mõistlikumaks raha deposiidis hoida. Tagantjärele teame, et see fondijuhi kardetud teerull osutus pigem lapseleluks ehk 2014. aastal aktsiate ostmine tähendas tegelikult korralike rahapatakate tasku pistmist. Praeguses keskkonnas tunnen aga ise juba üha enam samamoodi: võimalikud võidud paistavad väikesed, võimalikud kaotused aga suured. Teerull tundub päris. Veel hullem, kui selle teerulli ette raha korjama ei julge minna, siis on alternatiiviks garanteeritud ostujõu kadu. Hullumeelne aeg: sada tuhat kontol tähendab aprillikuist inflatsiooni arvestades igakuist 1600-eurost kaotust. Ekstreemsed ajad mööduvad ja normaalsus taastub, liigume keskmise suunas tagasi, aga millal? Kaua sa kannatad? Kui raha kontol hoida ei kannata, võib turg omalt poolt veel obaduse anda ja lisaks pikalt nälginud inflatsiooniussile osa rahast endale haarata. Lühidalt, juba mõnda aega tunnen, et investorina ei ole mul häid valikuid. Kardan mõlemat: nii turgu kui inflatsiooni.