Uuringud kinnitavad üsna üheselt: meie kodudes visatakse liialt palju asju ära ja liialt vähe neist materjalidest võetakse erinevates vormides uuesti kasutusele. Oleme usinad loodusressursside tarbijaid ja sellega ennast looduslikust ning loomulikust aineringest välja lülitanud.

Jälgides läbi aastate eestimaalaste enesekuvandit, võib selles märgata positiivseid trende. Kui veel mõne aasta eest kirjeldasid ennast keskkonnateadliku inimesena need, kes väitsid, et nad prügi maha ei viska, siis nüüdseks on olukord oluliselt paranenud ja keskkonnateadliku inimese enesekuvandi hulka kuulub prügi sorteerimine. Muidugi võib see mõiste – prügi sorteerimine – tähendada väga erinevaid asju, jäätmete liigiti kogumine puudutab ju materjale alates ohtlikest jäätmetest kuni muru pügamisel tekkivate aiajäätmeteni. Mida siis täpsemalt igapäevaselt sorteeritakse, võib jääda ebamääraseks.

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (48)