Mihkel Kangur: mulla harimisest ja toidu hinnast

Meie toit sõltub kõige enam sellest, milline on muldade olukord. Mürgid ja väetised vähendavad mulle viljakust. Foto: Shutterstock

Kogu maismaa elustik eksisteerib ainult tänu muldadele. Väetised muudavad mulla aga happelisemaks, mis omakorda hävitab mulla elustikku. Selliselt muutuvad mullad üha vaesemateks ja hinnanguliselt on praeguseks ligikaudu 50% põllumajanduseks sobivatest muldadest hävinenud. Sellest tulenevalt muutub ka toit üha kallimaks, kuna toidu tootmine üha kallineb. Intensiivpõllumajandus ei ole normaalsus, mida taga igatseda.

Sõja eskaleerumine näitab selgelt, kui suurel määral oleme me põimitud kogu maailma hõlmava majandussüsteemiga. Kuigi maailmas pole ilmselt ilma veresüüta fossiilkütuseid, muutis meie suhtumist Vene naftasse alles Ukraina uus ründamine. Fossiilkütuste, väetiste ja põllumajandusmürkide importimise keelamine Venemaalt ja Valgevenest ning Ukraina põllumajandustoodete ekspordiraskused on jõudnud meie poodidesse kiirelt kasvavate hindade näol.

Igal hommikul esimese asjana Igor Taro või Teet Kalmuse sõjaülevaateid lugedes ootame kõik märke sõjaõuduse lõppemisest. Lootus on pöörduda tagasi sõjaeelse olukorra juurde, tagasi normaalsusesse. Kuid ka enne sõda normaalsust ei olnud, me kukkusime läbi, selle märgiks on ka seesama sõda. Intensiivpõllumajandus ei ole normaalsus, mida taga igatseda. Intensiivpõllumajanduses kasutatakse tuhandeid tonne mürke ja väetisi, mis ei tapa aeglaselt mitte ainult meie ökosüsteeme, vaid ka meid endid.

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Talllina Ülikooli vanemteadur. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (27)