Uuringud kinnitavad üsna üheselt: meie kodudes visatakse liialt palju asju ära ja liialt vähe neist materjalidest võetakse erinevates vormides uuesti kasutusele. Oleme usinad loodusressursside tarbijaid ja sellega ennast looduslikust ning loomulikust aineringest välja lülitanud.
Jälgides läbi aastate eestimaalaste enesekuvandit, võib selles märgata positiivseid trende. Kui veel mõne aasta eest kirjeldasid ennast keskkonnateadliku inimesena need, kes väitsid, et nad prügi maha ei viska, siis nüüdseks on olukord oluliselt paranenud ja keskkonnateadliku inimese enesekuvandi hulka kuulub prügi sorteerimine. Muidugi võib see mõiste – prügi sorteerimine – tähendada väga erinevaid asju, jäätmete liigiti kogumine puudutab ju materjale alates ohtlikest jäätmetest kuni muru pügamisel tekkivate aiajäätmeteni. Mida siis täpsemalt igapäevaselt sorteeritakse, võib jääda ebamääraseks.
Kuigi viimase Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu kohaselt sorteerib prügi liigiti sageli suisa 83% vastanutest, jõuab vaid 30% olmejäätmetest tagasi ringlusesse. Oluliseks põhjuseks, miks vaid nii vähe kodus tekkivatest jäätmetest jõuab uuesti ringlusesse, on selle määrdumine. Suur osa olmejäätmeid antakse kodudest üle selliselt, nagu nad valamukappi prügikasti jõuavad. See tähendab, et omavahel on segunenud materjalid, mille ringlussevõtu rajad on väga erinevad. Kui prügiämbris on segamini plast, paber ja eelmisel õhtul söömata jäänud makaronid ketšupiga, siis pole sealt palju midagi ringlusse tagasi võtta. Määrdunud materjalide pesemise asemel on mõttekam kogu see soga saata põletamisele.
Mihkel Kangur
Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (37)
