Rumm vallutab maailma, saame siis tuttavaks selle joogi ajaloo, põhistiilide ja valikuga meie poeriiulitel.
Vaadates üle suure lombi Ameerika poole, näeme, et sealne turg on Euroopa kangete jookide konjaki ja kalvadosi suhtes päris ükskõikne, pigem eelistatakse tulist ja troopilist rummi. Nende rummilembus on jõudnud Hollywoodi suurfilmidesse, mõjutades viimastel kümnenditel tugevasti ka Euroopa joogitrende. “Kariibi mere piraatide” filmid eesotsas Jack Sparrow’ga on olulised rummijoomise propageerijad. Vähem tähtis pole reisimine rummi valmistavatesse maadesse, nii on lõpuks rummitrend ka meile Baltimaale jõudnud.
Mässumeelne rummi ajalugu
Rummil on küljes koloniaalajastu pitser. Christoph Kolumbus avastas 1492. aastal uue saarestiku, arvates ise, et asub India lähistel. Ta nimetas saared Lääne-India saarteks. Et rahuldada Euroopa suurt vajadust suhkru järele, hakati Lääne-India saarestikus hoogsalt suhkruroogu kasvatama. Põllul vajalikku tööjõudu veeti Aafrikast laevadega kohale, nii saigi hoo sisse õõvastav orjakaubandus. Suhkruroost mahla välja pressides tekib ohtralt jäädet, mis muutus kolonisaatorite jaoks kuhjuvaks probleemiks. Juhuslikult avastasid aga orjad ise, et suhkruroojäätmed hakkavad päikese käes käärima, ning otsustasid vedelikku algeliste vahenditega destilleerida. Sündis rumm, mis olenemata oma karmist olekust sai saartel igapäevaseks joogiks.