James Bond ja külm sõda. Popkultuuri roll külma sõja mõtestamisel

Illustratsioon: Ander Avila

Popkultuuril, eriti filmidel, on tohutu mõju sellele, kuidas me maailma näeme ja mõtestame, ning sellest protsessist arusaamine on väga tähtis, selgitab dr Martin D. Brown eelmise aasta juunis toimunud James Bondi ja külma sõja teemalise konverentsi korraldamist.

Teie algatusel toimus TLÜ-s konverents, kus asetasite James Bondi ajaloo ja külma sõja ühte konteksti. Kuidas tekkis idee taolised erinevad valdkonnad ja nähtused kokku tuua?

Mu sõbrad ja kolleegid dr Muriel Blaive (Praha Totalitaarsete Režiimide Uurimise Instituudist) ja dr Ronald Granieri (Ameerika Ühendriikide Maaväe Sõjakolledžist) ning mina oleme pikalt jaganud ühist huvi spioonikirjanduse ja -filmide vastu. Arvame end külma sõja temaatikat tundvat, aga selle perioodi mõistmine on pidevas muutumises. Kasutades Bondi alguspunktina laiemaks aruteluks, saame laiema rühma inimeste tähelepanu.

See, mida enamik inimesi arvab end teadvat nii ajaloolisest kui ka tänapäevasest spionaažist, tuleneb popkultuurist. Üks praegusaja põnevamaid uurimisharusid ses valdkonnas ongi popkultuuri roll külmas sõjas. Ühest küljest oli see ideoloogiate kokkupõrge kunstides, samas lõi konflikt ise ka oma kultuuri ja sellega seotud ilmingud.

Steven Spielbergi film “Spioonide sild” ja ka HBO sari “Tšernobõl” illustreerivad, kuidas külma sõda siiani kujutletakse, uuesti tõlgendatakse ja läbi elatakse. Ülal on ka küsimus n-ö uuest külmast sõjast Venemaa või Hiinaga – olenevalt sellest, millisele autorile või arvamusele tugineda ja mis paigas viibida. Samuti näib kasvavat lõhe, kuidas külma sõda mäletatakse Lääne- ja Ida-Euroopas. Esile on kerkinud neid, kes soovivad meie arusaamist minevikust poliitilistel, rahvuslikel ja ideoloogilistel põhjustel väänata, ning ajaloolase töö on neid erinevusi mõista ja laiemale avalikkusele selgitada.

Bond ei ole pelgalt ajalooline figuur. Ta on kirjanduslik tegelane, kultuurinähtus ja üleilmne ikoon, seetõttu vajasime tema täpsemaks uurimiseks ka erinevaid meetodeid ja lähenemisviise.

Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja kevadnumbris, mis on saadaval suuremates lehekioskites ja kaupluste ajakirjandusletis üle Eesti. Tellimisinfo.

Puhas ja rahulik keskkond ei teki iseenesest.
Aita luua kvaliteetset sisu ja hakka püsitellijaks (5€ kuus)!
Häid lugemiselamusi!

 

Iiris Viirpalu

Iiris Viirpalu

Iiris Viirpalu on lõpetanud semiootika ja kultuuriteooria magistri ning tegutsenud aastaid nii kultuurikorraldaja kui ka vabakutselise kriitikuna. Ta on kirjutanud arvustusi, arvamusartikleid ja teinud intervjuusid kultuuriväljaannetele. Iiris on Edasi kultuurirubriigi kaasautor. Loe artikleid (32)