Pöördelistel aegadel peetud riigimeeste või vaimsete autoriteetide (klassikuks tunnustatud kirjanikud, Nobeli-preemia laureaadid, usujuhid, kirikupead) kõned toetuvad mitte ainult kõnepidaja enda karismale ja positsioonile – varasematest kõnepidamistest enne raadio, kino- ja telemeedia leiutamist ongi kõnedest üksnes kirjalik jälg –, vaid ka kõnesse võimendusena kaasatud retoorilistele žestidele. Iga kõne on tegu. Taasiseseisvunud Eesti suveräänseks kõnemeistriks presidendina oli kahtlemata Lennart Meri. Asjata ei käibi rahva seas ütlemine: „Lennart rääkis Eesti suureks“.
Rubriigis “Loodimisi eesti kultuuriloos” portreteerib Rein Veidemann tähthetki, teoseid ja inimesi eesti kultuuris, keskendudes peamiselt sõjajärgsetele aastakümnetele, millega teda seob isiklik kogemus, mälestus või uurimistöö.
