Polnud midagi toredamat, kui olla kodune haige. Eriline mõnu tuli teadmisest, et ei pidanud lasteaeda minema. Vanemad läksid tööle, uks klõpsas kinni ja mul hakkas huvitav.

“Lapsepõlvefoto” on Edasi rubriik, kus tuntud persoon jagab üht hetke oma lapsepõlvest ning mõtiskleb selle üle, mis on temas sellest ajast alles, mis muutunud. Millised olid tema unistused siis, kuidas need on täitunud ja millised seosed on neil tänase hetkega. Rubriiki toimetava Hedvig Hansoni sõnul loodab ta tuua lugejaile läbi nende lapsepõlvelugude inspiratsiooni ning usku iseendasse.

Kahetoaline korter oli põlvepikkusele kahekojalise parlamendi eest. Teha oli nii palju! Võisin vahtida pikki minuteid tapeedimustrit, raamatuid ja serviise klaasi taga või siis lihtsalt aknast õue. Oli selline aeg, kui aastast aastasse miski väga ei muutunud, tegelikult ei muutunudki. Ema oli mu pärast alati natuke liiga murelik ja isal olid liiduvabariigi ägedaimad vuntsid. Ja nii muudkui oli ja oli ja see oli lõpmata hea. Muudkui toimetasin ringi ja lõpuks teadsin üsna paljude raamatute puhul ette, milline pilt on järgmisel küljel, mis kella paiku tuleb konteineritega kolistama prügiauto ja millised neist seal klaasiga riiulis on viinapitsid. Taevale tänu, mõned taldrikud, millelt see väikemees pildilt kaheksakümnenda aasta paiku sõi, on alles tänase päevani, lusikas-kahvel ja morsiklaas vist ka.

Hedvig Hanson

Hedvig Hanson on Edasi kaasautor. Tuntud peamiselt tundliku muusikuna, kuid tegelenud ka kirjutamisega, ta on teinud kaastööd Postimehele, ERR Kultuurile, ajakirjale Sensa ja Eesti Naine. Hedvig on kirjutanud ka kaks raamatut - dokumentaalne traagiline lugu näitlejannast vanaemast, "Jutustamata lugu. Ellen Kaarma." (2012) ning isiklik, maa- ning artistielu päevik, "Kirju mandrilt" (2016). Loe artikleid (124)