Annaks jumal, et meil jätkuks mõistust ja südant Sind edaspidi paremini hoida.
Sombuse sügiskaamose asemel võid Sa üllatada kaost külvavate lumetormidega. Hellitada mõtetega pikast ja lumisest talvest. Täpselt sama ootamatult võid purustada need unelmad lumetu ja vihmase jaanuariga. Keset talve haaran suuskade asemel hoopis vihmavarju järele. Riukalik taevas Sinu kohal kutsub esile meeleheidet ja kirumist. Polegi vist teist maad, kus ilm elanikele sedavõrd palju kõneainet pakub.
Mõned meist pakivad asjad ja lähevad aasta pimedamal poolel nende tembutamiste eest pakku. Kuhugi, kus on kehal on soojem ja hingel kergem. Kuigi olen isegi pagulusele mõelnud, olen otsustanud jääda. Olen hulkunud mööda Su vanimaid loodusmaastikke. Siis kui sünged novembripilved üle mustjate rabasaarte libisevad ja linnulaulu asemel saatjaks vaid käredahäälsed rongad. Huvitaval kombel olen aastatega jõudnud arusaamale, et selles on midagi igatsusväärset.