Jaapani rahvusjook sake on head tuju tekitav riisist valmistatud alkohoolne rüübe, mis loodud jagamiseks. Sake on ajalooliselt tähtis osake shinto usurituaalist. Mis jook see õigupoolest on, miks peaks saket koos Jaapani toiduga maitsma, ja mitte ainult sellega, kuidas üldse saket valida, et selle tahkudest aru saada – selle kõige osas tahangi teid pisut valgustada.

Mis jook see sake õigupoolest on?

Sake puhul pole tegemist destilleeritud produktiga, riisiviinaks me seda nimetada ei saa, riisiveiniks samuti mitte, sest päris veinilaadne selle tootmine ei ole. Kääritatud jook on ta samamoodi nagu vein ja õlugi, aga toorained on hoopis teised. Sake valmistamisel leiab ühes ja samas anumas aset heiko fuku haku ehk paralleelne mitmikfermentatsioon: üheaegselt muundub tärklis suhkruks ning suhkur alkoholiks. Selle käärimise mõttes on sake sarnane veini ja õllega. Tehniliselt on tegu aga käärimise teel saadud naturaalse riisijoogiga, mille algosadeks on poleeritud riis, puhas vesi ja kaks seenelist – pärmiseen ning eriline riisihallitusseen. Sake alkoholiprotsent on reeglina mõned kraadid kõrgem kui viinamarjadest valmistatud veinil, kõikudes 13 ja 16 vahel.

Kadri Kroon

Kadri Kroon on paadunud foodie, andunud veinifänn ja tulihingeline reisihull, kellele meeldib kogeda ehedaid hetki puhtast uudishimust elu ja maailma vastu. Tema soovituste järgi suurlinnades seigeldes on reisielamus garanteeritud. Kadri on Edasi toidu-, veini- ja reisirubriigi toimetaja. Loe artikleid (124)