Gruusia maalilised mäed ja imepärane külalislahkus olid septembri lõpul veinimekat külastades piirkonna loomulikuks taustaks. Eesmärgiks oli õppida kõike Gruusia veinikultuurist ning otse loomulikult leida üles ja ära maitsta Gruusia parimad veinid.
Hospitality-sektoris töötava rahuliku eestlasena tahtsin ka üht-teist kõrva taha panna Gruusia kuulsa külalislahkuse kohta – kuidas ikkagi teha nii, et iga külaline tunneks end erilisena.
Pealinn Tbilisi oma kirju arhitektuuriga meenutas paljuski Gruusia veininduses valitsevat virvarri. Üksteise kõrval asetsevad modernsed Skandinaavia stiilis ehitised, Lasnamäeltki tuttavad nõukogudeaegsed karpmajad ja viktoriaanlikud ajaloolised hooned. Arhitektuurilist üleküllust pakkus ka meie seltskonna külastatud Chateau Mukhrani, mida muuseas peetakse Gruusia parimaks butiikveinimajaks. Mõisas oli iga tuba disainitud eri stiilis, Vana-Kreekast kuni Otomani impeeriumini välja. Suheldes kohalikega selgus, et samasugune killustatus valitseb kõikides valdkondades.
