Plus ça change, plus c’est la même chose – mida enam see muutub, seda enam jääb see samaks. Huvitav, kas see prantsuse teravmeelsus võiks kehtida ka rahvusvahelise õiguse kohta?
Läänemaailmas räägitakse rahvusvahelisest õigusest (ka rahvaste õigusest) juba alates 17. sajandist. On ju selge, et Euroopa ja maailm on selle aja jooksul väga palju muutunud. Rahvusvaheline õiguski on selle nelja sajandiga teinud läbi hulga muutusi, ent jäänud mõneski lähtekohas siiski äratuntavalt samaks. Kui satume lugema Hugo Grotiuse teedrajavat raamatut “Sõja ja rahu õigusest” (1625), siis saame suuresti aru, mida ta rahvusvahelise õiguse all silmas peab.
Elades aastas 2022, tundub, et meil on kuhjumas erinevad kriisid. Vladimir Putin ähvardab Ukrainat ja läänemaailma tuumapommidega, mis tähendab, et meil on julgeolekukriis. ÜRO Julgeolekunõukogu, seatud vastutama rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest, istub samas Venemaa jt alaliste liikmete vetoõiguse tõttu vaiki nagu kult rukkis. Teadlased tunnevad sügavat muret, kas riigid teevad piisavalt kliimasoojenemise pidurdamise nimel, st meil on ka keskkonnakriis. Miljonid inimesed on kas põgenikud või migrantidena oma kodukohast lahkunud ja kuigi ses protsessis võib näha majanduslikke jm võimalusi progressiks, tajuvad paljud siiski ka globaalse rändega seonduvat kriisina. Rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtted on küll osalt juba mitusada aastat vanad, ent kaasaegsel kujul pandi need paika 1945. aastal, mil San Franciscos võeti vastu ÜRO põhikiri ehk harta. Tänavu 30. septembril peetud Kremli kõnes, millega Putin teatas nelja Ukraina regiooni annekteerimisest Venemaa poolt, viitas ta oma õigustuses just (muidugi sisuliselt ekslikult) ÜRO harta artiklile 1 lg 2. ÜRO harta saab seega peagi 80-aastaseks, mis on ühe juriidilise alusdokumendina siiski küllaltki pikk aeg. Et aimata tulevikku, peame kõigepealt aru saama minevikust. Niisiis tasub vaadata, mis selle 80 aasta jooksul on rahvusvahelises õiguses ja korras muutunud.
Lauri Mälksoo
Artikli autor Lauri Mälksoo on Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor. Loe artikleid (1)
