Vaatame lähemalt, millised sündmused Türgis kõnelevad Erdoğani kasuks, ja arutame, kuidas Venemaa sõda Ukrainas aitab Erdoğanil võimule jääda.
Istanbulis, Balati linnaosas, ei saa kuidagi jätta märkamata, kui valusalt hüperinflatsioon Türgis vaesemaid inimesi puudutab. Paari päeva eest puhkes sõnelus odavketi Šok noore kassiiri ja vanema meesterahva vahel, kes süüdistas müüjat 3 liiri (umbes 16 eurosendi) tagasi andmata jätmises. Rusikatega vehkimisest õnneks asi kaugemale ei läinud. Mu naabrinaised käivad nüüd turul õhtuti, et lettidelt puu- ja juurvilja osta nii-öelda õhtuse allahindlusega. Siis on kaupmeestel rutt taga, et kergesti riknevast kaubast lahti saada. Pikka sappa võtma ahvatleb isegi tomatikilo allahindlus 1 liiri võrra. Kohalik lihunik räägib, et liha on tõusnud luksuskauba staatusse ja pered ostavad hakkliha paarisaja grammi kaupa. Lambakooti jm kallimat liha ta enam hulgi sisse ei osta – ostujõud on tublisti langenud. Taksojuhid keelduvad taksomeetrit sisse lülitamast ning küsivad sama otsa eest kolmekordset hinda. Opositsioon õhutab rahulolematust ning pärast elektri- ja gaasihindade järjekordset mitmekümne protsendini küündivat tõusu kutsub üles neid mitte tasuma. Hindade tõusule ei jõua palgad kuidagi järele. Opositsioonilised telekanalid, nii vähe kui neid on, kajavad kaeblemisest ja kirumist.
COVID-19 ja siis hüperinflatsioon: president Erdoğani ning tema juhitava Õigluse ja Arengu Partei (AKP) toetus oli endastmõistetavalt kõige selle pärast kaua languses. Kui valimisi oleks peetud käesoleva aasta juunikuus, oleks võimul püsida osutunud üpris keeruliseks, sest sõltumatute uuringufirmade andmeil oli toetus jäänud pikalt alla 30%. Korralised valimised aga tulevad siiski 10 kuu pärast, juunis 2023. Selleks ajaks on Erdoğan 20 aastat võimu teostanud(1). Võimu tipus on ta ilmutanud tõelist vintskust ja loovust ning lisaks sisepoliitilistele võtetele on ta viimasel ajal üha enam otsinud abi välispoliitikast. Pole imestada, Putini sõda Ukraina vastu mängis AKP ladvikule kätte uued kaardid ning värskeimad küsitlustulemused tõendavad, et poolehoid Erdoğanile on pisitasa uuesti kasvama hakanud. Vaatame lähemalt, millised sündmused Türgis kõnelevad hr Erdoğani kasuks. Lõpuks arutame, kuidas Venemaa sõda Ukrainas aitab Erdoğanil võimule jääda.